Maksuamet tormab tagasi vaatamata

Maksuameti üha ägenevat aktiivsust vaadates tuleb pähe mõte, et amet võiks ehk super-Savisaare kombel nüüd toolile istuda ja rihma lõdvemaks lasta. See tähendab loobuda mõneks ajaks uute trikkide ja hüpete tegemisest, enne kui vahepealsed muudatused pole oma vajalikkust tõestanud.

Toimetus ei soovi, et maksuameti põhimõttelt positiivsed ettevõtmised läheksid ameti hüperaktiivsuse nahka. Veel hullem on see, kui agarus läheb üle juba ogaruseks.

Reedeses Äripäevas oli juttu sellest, kuidas maksuamet on asunud pitsitama ettevõtjaid, kes soetasid uue tööauto või vahetasid vana välja just selle arvestusega, et 1. detsembril muutub sõiduautode käibemaksustamise kord. Hakata praeguse korra valguses eelnevat aega hindama, see ei lähe õigluspõhimõtetega kokku. Ning kui tegu oligi pigem suhtlushäirega, nagu amet väidab, siis seegi ei ole õigustus. Niigi palju poleemikat tekitanud ja ettevõtjate jaoks hella teema puhul võib liigne agarus igal juhul karuteene osutada. Sellega oleks pidanud enne arvestama.

Seda enam, et muud tegevust maksuametil praegu ilmselgelt jagub. Autode käibemaksumuudatustest veidi varem läks käima vähemalt 1000euroste tehingute deklareerimine, millest tehti eelmisel nädalal esimesi kokkuvõtteid. Maksuameti juhtide sõnul saadi juba üllatavat infot. Nüüd vajab selgitamist, kas tegu on pettustega või mitte. Et jutt ei jääkski vihjete tasemele, tulekski põhjalikum analüüs ette võtta ja konkreetsete numbritega välja tulla.

Analüüsida võiks süsteemi sellegi nurga alt, et ehk võiks deklareeritavate tehingute piir olla 1000 euro asemel näiteks 15 000 euro juures, sest nii on otstarbekam. See vähendaks kindlasti paljude ettevõtjate halduskoormust. Samuti pole kuulda, et tagasiside korras uuritaks, kui kalliks uus süsteem on ettevõtjate jaoks läinud. See on aga hädavajalik, et hinnata kokkuvõttes muudatuse mõistlikkust.

Ettevõtjadki vajavad aega. Maksupettustega võitlemine vähendab kõlvatut konkurentsi, korrastab ettevõtlusmaastikku ja on kindlasti meeltmööda kõigil ausatele ettevõtjatele. Samas tuleks selle nimel tehtavaid muudatusi ja nende tempot kindlasti rohkem hinnata. Liiga paljude muudatuse õhkkonnas kipub ametil meelest minema, et ettevõtjad vajavad samuti aeg nendega kohanemiseks. Näiteks on selgunud, et Tallinna Kaubamaja grupi ettevõtted ei pruugi ka juba saadud lisaaja jooksul kogu vajalikku 1000euroste tehingute deklareerimise arendust valmis jõuda.

Reedese lehe põhiloos viitas Põhja ringkonnaprokurör Stella Veber, et maksupetturite sagedasem soov kokkuleppemenetlust kasutada võimaldab uurijatel ja prokuröridel vaadata läbi senisest suuremal arvul juhtumeid. Koostöös maksuametiga mõistagi. Palun väga – see on taas üks tegevusvaldkond, mis ausaid ettevõtjaid töö juurest ülemäära kõrvale ei eksita.

Samuti meenutame siinkohal ettepanekut, et nüüd teist korda avalikustatud maksulaekumise koondsummad võiksid majanduskeskkonna suurema läbipaistvuse huvides ka liigiti lahti kirjutatud olla. Seegi oleks ettevõtjatele kasuks, koormamata neid samas järjekordsete nõudmistega. Maksud deklareeritakse ju niikuinii liikide kaupa, nii võiks neid ka esitleda.

Maksuamet oleks justkui tervikuna tulemuspalgale üle läinud. Mõistagi siis poliitikud kiidavad, sest kogu lisaraha on ju avansiliselt juba ära lubatud. Või saab sellega arvestada uusi lubadusi jagades. Kuulata tuleks aga hoopis ettevõtjaid, et eelarve kasv peab tulema majanduskasvust ning igasugused maksumuudatused peaksid eeskätt sellele kaasa aitama.