Äripäev • 4. märts 2015 kell 21:01

Üüriturg vajab ministeeriumi julgust

Juhtkiri.  Foto: Anti Veermaa

Rahandusministeerium võiks tunnistada, et senine olukord üüriturul on pikalt soikunud ja praegu oleks aeg näidata initsiatiivi näiteks seaduseelnõuga, mis kaasaks vajalikud huvigrupid.

Üürileandjat tuleks motiveerida näiteks makstud kulu deklareerimisega ehk teatud tagasimaksega.

Veebruaris kogunes ümarlaud, kus vahetasid mõtteid organisatsioonid alates ministeeriumidest kuni eri alaliitudeni. Ettepanekute hulka kuulusid näiteks nii maksuerisused, maksuvabastus kui uue registri loomine.

Enne ettepanekute esitamist tuleks pigem selgitada, mis on probleemid, millele tuleks hakata lähenema. Sama meelt on rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. Loodetavasti mõistavad teema tähtsust ka uue valitsuse ministrid, kes otsustavad, mida ja kuidas teha.

Aegunud seadused

Suure probleemina nähakse võlaõigusseadust, mis on ajale jalgu jäänud. Tasakaal puudub üürileandjate ja –võtjate vahelistes õigustes ja kohustuses. Selline seadustik mõjutab üürituru kultuuri, mis praegu kindlasti ei õhka ausast ja läbipaistvast ettevõtlusest. Seni on koheldud üüritulult ausat maksumaksjat pigem kui vaimse hälbega või vähemasti oma arutu aususega ettevaatlikuks tegevat isikut, nagu ütleb tabavalt vandeadvokaat Urmas Ustav. Selline suhtumine tõstab esile pigem ebaaususe soosimist.

Üürileandja seisukohast on oluline kitsaskoht üüritulu tulumaks, eriti eraisikule. Kuigi deklareeritud üüritulu on aastatega kasvutrendis, leidub ikkagi palju neid, kes seda ei tee. Massiline seadusele vilistamine näitab, et praegu tasub ebaaus ettevõtlus ära, milles on tõenäoliselt oma osa ka ebapiisaval kontrollil. Maksuamet keskendub üüritulu saamisele küll deklareerimise perioodiks, kuid tõhusam oleks pidev järelevalve.

Võlaõigusseaduse muutmisel tuleb arvestada, et selle vastu võivad seista paljud üürnikud. Keegi ei taha loobuda õigustest, mis neid hoidnud seni eelisseisundis, olgu eesmärk kuivõrd õilis. Tegemist on ikkagi inimesele väärtuslike elementidega: raha ja eluase.

Kulude kasv

Rahaline põhjus puudutab teravalt ka neid, kes seni tulumaksu ei maksa, sest nendele on nn musta üürituru olemasolu üks põhjus, miks selles valdkonnas üldse tegutseda. Nemad näevad võimalust isiklikult varalt kasumi teenimiseks, kui ei pea maksma n-ö jaburat maksu, mis tõenäoliselt ei jõua maksuameti pilgu alla. Kui kõik peaksid maksma võrdselt tulumaksu, suureneks umbes samas proportsioonis nii üürileandja kui –võtja kulud. Selline lahendus ei meeldiks kummalegi osapoolele.

Olenemata praegustest hüvedest ja üürituru karmist konkurentsist, peaksid üürileandjad ja –võtjad valmistuma korralikuks puhastustuleks, mis looks võrdsemad tingimused üürilepingu osalistele, suurema maksutulu riigile ning ratsionaalsema ja ausama üürikeskkonna.

Maksude kogumise efektiivsust mõjutab kindlasti ka vastava ameti töö. Maksu- ja tolliamet näitas Helmi juhtimisel, kuidas saab ministeeriumi seatud uuendusi rakendada, kuid paljud ebaõnnestumiste löögid võetakse enda kanda. Kuna Helm on üks väheseid pädevaid, kes suudab maksuametit tüürida, siis võiks ka temal olla suurem sõnaõigus, kuidas midagi teha. Senise piitsutajamaine saanud organisatsioon võiks olla kaalukeeleks lahenduste pakkumisel, sest nemad peavad hoolitsema selle eest, kellelt, kui palju ja kuidas tuleb raha saada riigieelarvesse.

Hetkel kuum