Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja maksku ise oma märgi eest

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Eesti märgi loomist peaksid rahastama ettevõtjad, kes seda tingimata vajavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Reede hommikul teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses Eesti riigi brändi projekti vedav Paul Kristjan Lilje, et Eesti märgi ideekavandi konkurss lõppes võitjata. Finalistide vahel jagati võrdselt auhinnaraha, öeldi „aitäh!“ ja nüüd hakatakse otsima asjatundjate abiga paremat lahendust.
    Äripäeva toimetuse meelest tuleks sellise projekti puhul loobuda maksumaksja raha kasutamisest ning pigem kaasata need ettevõtjad, kes uut lahendust tingimata vajavad. Brändiuuendus, mis sisuliselt peaks asendama „Welcome To Estonia“ märgi, on EASi asendustegevus, mis ei peaks kuuluma riigi seisukohalt nende prioriteetide hulka, millega edendada Eesti ettevõtluskeskkonda.
    Kallis mälestus
    Eesti kuvandi loomine „Welcome To Estonia“ kontseptsiooniga, mis üle kümne aasta tagasi maksis ligi 13 miljonit krooni, on seni veel paljudel meeles. Mitte kontseptsiooni õnnestumise tõttu, vaid selle tulemuse ja hinna suhte ebaproportsiaalsuse tõttu. Siis jäi mulje, et palju raha on lihtsalt tuulde visatud.
    Seekord otsustas EAS, et proovib nii-öelda säästuvõimalust ning laseb vabatahlikel konkursi kaudu uue märgi teha. Raha kuluks vähem ja vastutus ei langeks täielikult tellijale. Tulemust aga ei saadud, sest enne lõppu tõmbas tellija piduri peale.
    Rahaga priiskamine
    EAS näitab märgiprojektiga kehva suhtumist maksumaksja rahasse. Teravamalt öeldes võib seda nimetada isegi priiskamiseks. Kuidas muudmoodi kirjeldada näiteks auhinnaraha saamist.
    Ühest küljest on arusaadav, et tehtud töö tegijaid taheti panuse eest tänada. Samas oli konkurss vabatahtlik ning tellijal ei olnud kohustust hüvitada konkursil osalemisega tehtud kulutused. Sama hästi võiks mõne spordivõistluse finaali jõudnutest igaüks saada lohutuseks pronksmedali, kui selgub, et võistlus lõpetatakse enne tähtaega.
    Kuu aega tagasi esitas disainer Tajo Oja kriitilise, kuid asjakohase küsimuse: miks on Eestil üldse märki vaja? Tema sõnul on suuri, keerulisi, amorfseid ja dünaamilisi asju nagu ühiskond, rahvus, riik või kogukond kuidagi ühe märgi alla ajada kummaline. Kui mõtleme mõne riigi logole, siis esmalt meenub ikka lipp.
    Sünnipäevakink
    Tõenäoliselt soovis EAS täita korraga mitut eesmärki. Esiteks oleks uus märk ilus kingitus riigi 100. sünnipäevaks. Teiseks oleks saanud pakkuda ettevõtjatele midagi uut ja ilusat, millest võib tulla natuke abi ka eksportimisel.
    EASi juht Hanno Tomberg on sotsiaalmeedias viidanud, kuidas Eesti ei ole nii tuntud kui näiteks kuulsamad riigid. See tähendab, et pelgalt lipust jääb riigi identifitseerimisel väheks. Samas toob ta ise näiteid Jaapani ja Rootsi puhul, kus on just lipp kesksel kohal riigi identifitseerimiseks. Seetõttu on raske mõista, miks Eesti lipp ja nimi, mis pärinevad juba eelmise sajandi algusest, tuleks vahetada brändi vastu, mille eluiga suure tõenäosusega ei pea vastu kauem kui loetud aastad. Bränd, mis peaks iseloomustama riigile iseloomuliku kuvandit, vajaks mingi aja pärast kindlasti nii-öelda remonti, kui mitte täielikult ümber­tegemist. Raske on uskuda, et loodav märk oleks kasutusel ka 100 või 200 aasta pärast.
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Enefit Green kasvatas mais elektritootmist kolmandiku võrra
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.