- OMX Baltic0,7%302,43
- OMX Riga−0,31%890,66
- OMX Tallinn0,01%2 066,79
- OMX Vilnius0,3%1 198,01
- S&P 5000,8%6 141,02
- DOW 300,94%43 386,84
- Nasdaq 0,97%20 167,91
- FTSE 1000,61%8 789,13
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,2
- OMX Baltic0,7%302,43
- OMX Riga−0,31%890,66
- OMX Tallinn0,01%2 066,79
- OMX Vilnius0,3%1 198,01
- S&P 5000,8%6 141,02
- DOW 300,94%43 386,84
- Nasdaq 0,97%20 167,91
- FTSE 1000,61%8 789,13
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtja maksku ise oma märgi eest
Reede hommikul teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses Eesti riigi brändi projekti vedav Paul Kristjan Lilje, et Eesti märgi ideekavandi konkurss lõppes võitjata. Finalistide vahel jagati võrdselt auhinnaraha, öeldi „aitäh!“ ja nüüd hakatakse otsima asjatundjate abiga paremat lahendust.
Äripäeva toimetuse meelest tuleks sellise projekti puhul loobuda maksumaksja raha kasutamisest ning pigem kaasata need ettevõtjad, kes uut lahendust tingimata vajavad. Brändiuuendus, mis sisuliselt peaks asendama „Welcome To Estonia“ märgi, on EASi asendustegevus, mis ei peaks kuuluma riigi seisukohalt nende prioriteetide hulka, millega edendada Eesti ettevõtluskeskkonda.
Kallis mälestus
Eesti kuvandi loomine „Welcome To Estonia“ kontseptsiooniga, mis üle kümne aasta tagasi maksis ligi 13 miljonit krooni, on seni veel paljudel meeles. Mitte kontseptsiooni õnnestumise tõttu, vaid selle tulemuse ja hinna suhte ebaproportsiaalsuse tõttu. Siis jäi mulje, et palju raha on lihtsalt tuulde visatud.
Seekord otsustas EAS, et proovib nii-öelda säästuvõimalust ning laseb vabatahlikel konkursi kaudu uue märgi teha. Raha kuluks vähem ja vastutus ei langeks täielikult tellijale. Tulemust aga ei saadud, sest enne lõppu tõmbas tellija piduri peale.
Rahaga priiskamine
EAS näitab märgiprojektiga kehva suhtumist maksumaksja rahasse. Teravamalt öeldes võib seda nimetada isegi priiskamiseks. Kuidas muudmoodi kirjeldada näiteks auhinnaraha saamist.
Ühest küljest on arusaadav, et tehtud töö tegijaid taheti panuse eest tänada. Samas oli konkurss vabatahtlik ning tellijal ei olnud kohustust hüvitada konkursil osalemisega tehtud kulutused. Sama hästi võiks mõne spordivõistluse finaali jõudnutest igaüks saada lohutuseks pronksmedali, kui selgub, et võistlus lõpetatakse enne tähtaega.
Kuu aega tagasi esitas disainer Tajo Oja kriitilise, kuid asjakohase küsimuse: miks on Eestil üldse märki vaja? Tema sõnul on suuri, keerulisi, amorfseid ja dünaamilisi asju nagu ühiskond, rahvus, riik või kogukond kuidagi ühe märgi alla ajada kummaline. Kui mõtleme mõne riigi logole, siis esmalt meenub ikka lipp.
Sünnipäevakink
Tõenäoliselt soovis EAS täita korraga mitut eesmärki. Esiteks oleks uus märk ilus kingitus riigi 100. sünnipäevaks. Teiseks oleks saanud pakkuda ettevõtjatele midagi uut ja ilusat, millest võib tulla natuke abi ka eksportimisel.
EASi juht Hanno Tomberg on sotsiaalmeedias viidanud, kuidas Eesti ei ole nii tuntud kui näiteks kuulsamad riigid. See tähendab, et pelgalt lipust jääb riigi identifitseerimisel väheks. Samas toob ta ise näiteid Jaapani ja Rootsi puhul, kus on just lipp kesksel kohal riigi identifitseerimiseks. Seetõttu on raske mõista, miks Eesti lipp ja nimi, mis pärinevad juba eelmise sajandi algusest, tuleks vahetada brändi vastu, mille eluiga suure tõenäosusega ei pea vastu kauem kui loetud aastad. Bränd, mis peaks iseloomustama riigile iseloomuliku kuvandit, vajaks mingi aja pärast kindlasti nii-öelda remonti, kui mitte täielikult ümbertegemist. Raske on uskuda, et loodav märk oleks kasutusel ka 100 või 200 aasta pärast.
Seotud lood
Enimloetud
2
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
“Tippkohtumise” värske saade
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele