Asi on korruptsioonis

Panama lekke esimene poliitiline tulemus on teada: Islandi peaminister astus ulatuslike protestide pärast tagasi, kuigi erakonna esimeheks jäi edasi. Sügavalt korruptiivsetes diktatuuririikides pole ilmselt inimesi tänavatele oodata, kuid kindlasti ei jää Islandi reaktsioon lekke esimeseks ja viimaseks tulemuseks.

Äripäeva hinnangul tuleb Panama lekke materjalide üle arutledes silmas pidada kolme aspekti, mis on kõik olulised. Esiteks: maksud. Eestis on – eriti advokaadid (vt ka siit), aga ka maksunõustajast erakondade järelevalve komisjoni esimees – püüdnud jätta muljet, et anonüümse ja soodsa maksukeskkonna eelistamine on igati normaalne asi. Jah, offshore-firmade kasutamine pole keelatud ja ettevõtluse eesmärk pole võimalikult kõrgete maksude tasumine. Küll aga on keelatud oma vara peitmine ja selle päritolu varjamine. Just seda on aga paljud eri riikide nimekad poliitikud paljudest riikidest oma lähedaste kaudu teinud.

Usaldus kadunud

Offshore’id asetuvad kohe teise valgusse, kui võtame arvesse teised aspektid, korruptsiooni ja kuritegevuse. Kui kõrgel positsioonil olevad poliitikud kasutavad offshore-piirkondi oma ärisidemete varjamise eesmärgiga, on see juba hoopis midagi enamat kui pelk maksuküsimus. Poliitiline korruptsioon ongi lekke materjalides kõige nähtavamal kohal. Poliitilise korruptsiooni põimumine ärikorruptsiooniga on aga ilmselt materjalide see osa, mille lahtiharutamine võtab rohkem aega. Ja kui pidada silmas, et sellistel tehingutel on enamasti palju osapooli, siis tulevad mängu ka seosed kuritegevusega kitsamas mõttes. Tagajärjed on võivad olla vägagi mitmetahulised: alates poliitilisest šantaažist kuni laialdaste konfliktide, valitsuste vahetuseni.

Kus üks aspekt lõpeb ja teine algab, on paljudel juhtudel ilmselt keeruline määratleda. Pole aga mõtet jätta muljet, et asi on ainult maksudes. Võtmesõna on – eelkõige poliitiline – korruptsioon. Ja kuritegevus. Nagu teisipäevases juhtkirjas märkisime, on olulises rollis ka pangad ja laiemalt kogu finantssüsteem, mille suhtes on usaldus langenud kriitilise piirini.

Teema püsib, ka Eestis

Eestis on siiamaani püütud jätta muljet, et offshore’id pole pärast Divecit enam üleüldse mingi teema, et see on üheksakümnendate nähtus, lõplikult minevikku jäänud. Ometi on hulk tollest ajast õhku jäänud küsimusi siiamaani vastamata. Kunagise Tartu linnapea, ekspeaministri ja tänase digivoliniku Andrus Ansipi, ettevõtja Neinar Seli ja äsja Äripäeva veergudel offshore’e saatanlikust mainest puhastada püüdnud advokaat Helmut Pikmetsa nimi jooksevad läbi mitmest Tartus toimunud kinnisvaratehingust, millest ükski osapool pole siiamaani rääkida soovinud.

Kolm aastat tagasi kirjutas Äripäev Keskerakonna juhi, Tallinna linnapea kohalt tänaseks kuriteokahtluse tõttu kõrvaldatud Edgar Savisaare Šveitsi salakontost, millel Savisaar varjab prokuratuuri kahtlustuse kohaselt korruptiivsel teel saadud raha. Dokumendis perefondiks nimetatud pangakonto asjus kestab uurimine siiamaani. Eesti Ekspress kirjutas viie aasta eest, et Savisaare võlausaldajate hulka kuulub ka üks Panama ettevõte, mis oli asutatud vaid paar kuud enne selle laenu andmist. Tollase linnapeana jättis Savisaar laenu deklareerimata, kriminaalasja ei algatatud, deklareerimata jätmine kvalifitseerus väärteoks.

Eestis pole sedasorti info avalikuks saamine mingeid avalikke meeleavaldusi ajendanud.