Väiksemad maksud toovad rohkem kasu

Tallinnas Ülemiste ärilinnakus avas ABB uue äriteeninduskeskuse, millega loodi 150 uut töökohta. Järgnevate aastatega peaks töötajate arv tõusma 400ni, lisades Eesti tööjõuturule pinget.

ABB kontsern on rahvusvaheliselt tuntud, hea mainega tööandja. Sama kehtib Balti riikide, sh Eesti kohta. Kuigi seda organisatsiooni teatakse rohkem tootmisettevõttena, üritab Bo Henrikssoni juhitav Balti üksus laieneda kontoritöötajatega. Märk sellest, et Eesti maine odava tööjõu pakkujast taandub ning peale kasvavad n-ö ajudega töökohad. Trendi kinnitavad viimasel ajal PKC tehaste sulgemine Haapsalus ja Keilas ning erinevate tugikeskuste loomine (Kühne-Nagel, G4S, Nordea jne).

Henriksson teab ABB pikaajalise töötajana, et tootmises on raske leida õigeid spetsialiste. Muret ei saa lahendada raha või mõne innustava pakkumisega, sest puudus on õigete oskustega inimestest. Selleks, et spetsialisti saada, tuleb pigem panustada ümberkoolitustele.

Ent uus äriteeninduskeskus otsib tootmisspetsialistide asemel raamatupidajaid, personalispetsialiste ja logistikuid. Inimesi, keda praegu tööturul leidub rohkem ja hõlpsamalt. Henriksson ütles ka ise, et vastupidiselt uute inimeste leidmise hirmule pole seni tekkinud uute töötajate saamisel raskusi. Kui suudetakse pakkuda tööd rahvusvahelises ettevõttes, märksa suuremat töötasu ja muid hüvesid, siis pole väiksemas organisatsioonis töövõtjal keeruline otsustada uue pakkumise kasuks.

Töövõtjale muutub olukord veelgi meeldivamaks, kuna töökohtade arv ja palgasurve suurenevad. Tööandjad peavad rohkem pingutama, kuna senised tööjõumured suures pildis pigem süvenevad. Seetõttu tasubki hakata aina rohkem vaatama, kuidas saaks tööandja seisukohast olukorda leevendada. Üks lahendus võiks olla sotsiaalmaksu lagi.

Nii mõnelegi võime kõlada juba katkise plaadina, sest ei loobu kordamast, et vaja on kehtestada maksulagi. Toimetus ei ole oma seisukohta muutnud lihtsal põhjusel: sotsiaalmaksu lae vastu esitatud argumendid ei veena sellest ettepanekust loobuma. Pigem jõuab lähemale aeg, kus seda võiks aina rohkem hakata kaaluma.

Majandusminister Kristen Michal peab tööjõumaksude alandamist vajalikuks ning viitab sotsiaalmaksule, mis alaneb kahe järgmise aastaga 1 protsendipunkti võrra, kuid selline tempo jääb ettevõtjatele väheseks, kui mitte märkamatuks mõjuks. Maksulae kehtestamisel tahab minister aga piisavalt madalat taset, et tekiks uusi töökohti.

Uute töökohtade loomise kõrval on märksa olulisem lahendada, kuidas saada Eestisse rohkem töötajaid. Praegu tundub paratamatu otsida inimesi väljast. Et aga konkureerida edukalt rahvusvaheliselt tööjõuturul, peame suutma pakkuda lisamotivatsiooni, miks just Eestisse tasub investeerida ja uusi töökohti luua. Sotsiaalmaksu lagi võib olla üks samm selles suunas.