Krüptomaksud vajavad selgust

Krüptoraha võidukäik on kogu maailmas küsimusi tekitanud rohkem, kui senimaani vastuseid andnud. Ent sellal kui mõnelgi pool vaieldakse veel krüptoraha defineerimise üle, kihutab valdkond ise pöörase kiirusega edasi ning tekitab uusi, padupraktilisi küsimusi. Üks selliseid on krüptokasumite maksustamine.

Äripäeva meelest sobib end e-kuvandiga kaunistanud Eestil ja iseäranis meie maksuametil olla nendele küsimustele vastamisel maailmas liidrirollis. Jah, see pole lihtne ülesanne. Esialgsed väljapakutud lahendused ei pruugi tingimata pikaks ajaks kehtima jääda, kas või selle pärast, et valdkond ise võib areneda ootamatus suunas. Mine tea, ehk ongi tuntuim krüptoraha bitcoin oma ajaloolise tipu juba saavutanud. Pole võimatu, et juba aasta või paari pärast ei tundu kogu see valdkond meile üldse nii tähtis või huvitav nagu praegu. Mõeldav on aga ka täiesti vastupidine: näiteks et tööandjad hakkavad krüptorahas palka maksma või et peagi on iga endast lugu pidava investori portfellis tingimata ka krüptovõlakirju.

Kindel on aga üks: plokiahela tehnoloogia on finantssektorit muutnud põhimõttelisel määral, luues enneolematuid võimalusi, aga ka seninägematuid ohte. Kui kunagi peeti ohu märgiks seda, et viimane kui üks taksojuht tormab börsile aktsiaid ostma, siis nüüd võiks samaväärseks tunnuseks pidada mis tahes valdkonna ettevõtete ümberprofileerumist krüptokaevanduseks. Kõik ei saa, pea ega tohigi bitcoinide kaevandamisele pühenduda– keegi peab ikkagi ka leiba küpsetama, tube soojaks kütma ja koolis lapsi õpetama.

Sellal kui Eesti Panga konservatiivne ja hoiatav seisukoht on ootuspärane, peab näiteks maksuamet maksude kogumisega toime saama isegi siis, kui seadusandlikud regulatsioonid ei ole veel viimast lihvi saanud või on kogunisti sündimata. 

Põhimõttelised küsimused

Krüptorahaga teenitud kasumite praegune maksustamine varana tähendab maksustamist tulumaksuga ja seda, et käibemaksu tasuda ei tule. See on lihtne ja arusaadav: krüptoraha ostu- ja müügihind tuleb ümber arvutada eurodesse sellesama keskkonna kursiga, milles tehingud on tehtud. Nende teenusepakkujatega, kes pakuvad krüptorahaga arveldamise kõrval ka muid, traditsioonilisi finantsteenuseid, läheb lugu aga keerulisemaks. Kuidas suhtuda näiteks maksekaartidesse, millega saab tasuda krüptorahas? Kui teenitud kasumit on saanud kulutada ilma seda eurodeks konverteerimata, st samas vääringus, kui ta on soetatud, kuidas toimetada siis? 

Vastus sellele küsimusele osutub põhimõtteliseks. Sest praegu osutub krüptoraha kasutamise mugavuse kriteeriumiks suuresti likviidsus ehk see, kui kiiresti ja kergesti on seda võimalik vahetada traditsiooniliseks valuutaks. Suure ajaloolise edu korral võiks aga traditsiooniline maksevahend tähendada juba hoopis muud kui praegu – viimati krüptoraha ennast. Nii või teisiti aga vajavad maksuhaldurid eeldatavasti võimekust maksustada krüptoraha ka seda ilma vahepeal traditsioonilisse vääringusse rehkendamata. 

E-riigina tuntud Eesti võiks krüptoraha maksustamise seadusandluse loomisel ja rakendamisel maailmas esirinnas olla. Kes siis veel, kui mitte estcoini idee autor ja e-residentsuse pioneer.