Maksuotsused avalikuks, muidugi

Neli aastat tagasi, kui Dmitri Jegorov tegi Äripäeva veergudel ettepaneku maksuotsused avalikustada, oli ta veel maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja. Kummalisel kombel on just rahandusministeerium, mille asekantsler Jegorov praegu on, selle igapidi mõistliku ettepaneku elluviimise takistamise viimane instants.

Äripäeva meelest ei peaks siin üldse mingit pikka juttu olema: ettevõtete maksuotsuste avalikustamine aitab kaasa läbipaistvama ja ausama ärikeskkonna loomisele ja sellepärast tuleks seda kindlasti teha (eraisikute otsuste üle võime arutleda järgmise sammuna).
Ettevõtete maksuotsuste avalikustamisest on kasu nii ausale ettevõtjale, kes saab partnereid valides otsuseid langetada nende maksukäitumislikku tausta uurides, kui ka laiemale avalikkusele. Sest kahtlemata on maksuotsuste avaldamisel distsiplineeriv mõju. Teadmine, et maksuameti tehtud otsus saab avalikuks, kutsub see pettureid – vähemasti mõnel määral – kindlasti korrale. Oma riigi tagant varastamist see meede kindlasti ühe elegantse käpahoobiga ei lõpeta, vähendab aga loodetavasti küll.

Maksuotsuste avalikustamise poolt on enamik Äripäeva küsitletud ettevõtjaid, kaubandus- ja tööstuskoda ning ka maksu- ja tolliamet. Viimane on väljendanud seisukohta, et avalikustamisega võiks oodata seni, kuni maksupettuse toime pannud ettevõtjale on mõistlikul määral aega antud oma tegevus seadusega kooskõlla viia – ja kui seda pole tehtud, siis maksuotsus praegu kehtiva konfidentsuaalsuskatte alt välja tuua. 

Aega vea parandamiseks

Natuke aega anda on igati mõistlik, sest mõnel juhul võib ettevõtja maksuseaduste vastu eksida ka kogemata – kas kogenematusest või tähelepanematusest. Sellisel juhul pole tarvis tingimata kohe häbiposti naelutada, eksimine on inimlik ja ka ettevõtjale lubatud. Ent kui maksuameti märguande peale pole viga parandatud, on maksuotsuse avalikustamine õige ja kohane rohi.

Rahandusministeeriumi toodud argument, et ettevõtete maksuotsuste avalikustamise plaan riivab ettevõtlusvabadust ning isikuandmete kaitse seadust, pole esimeses punktis kindlasti tõsi: ettevõtlusvabaduse võiks ikka jätta ka ausale ettevõtjale, kes soovib koostööd teha korralikult makse maksvate partneritega. Ka teises punktis ei peaks takistused ülearu suured olema – on pigem tavaline, et üks põhimõtteline otsus tähendab muudatust korraga mitmes seaduses. Ärisaladuse saab avalikustatud maksuotsusest eemaldada niikuinii, see on rohkem nn tehnika küsimus.

Küll aga leidub oma loogika andmekaitseinspektsiooni juhi Viljar Peebu väites, et ilma deklareeritud maksutulu avalikustamata oleks maksuotsuste avalikukstegemine justkui poolik lahendus. Siinkohal aga oleksid kõne all pigem siis juba eraisiku maksuotsused. 
Põhimõttelisi suuri vastuargumente ei näe toimetus tegelikult siingi, sest oleme pikkade aastate jooksul jaganud seisukohta, et deklareeritud maksutulu peaks meilgi Soome ja Rootsi eeskujul avalik olema. Jutust, et Eesti ühiskond ei ole selleks valmis, on juba ammugi küllalt saanud. 

Missuguses vormis maksuotsuseid avalikustada ja kui palju aega anda eksinud ettevõtjale vea parandamiseks, on juba kokkuleppe küsimus. Dmitri Jegorov, te pole ometi rahandusministeeriumisse asudes meelt muutnud?