Haigekassa muutku nime asemel oma mõtteviisi

Haigekassa kinnitusel saab iga traumapunkt ja haigla ise valida, millise ettevõttega nad koostööd teevad ja kelle tooteid nad müüvad. Küll aga kirjutab haigekassa ette meditsiiniseadmete maksimaalse piirhinna. Kui kaupa müüakse piirhinnaga, on juriidiliselt kõik korrektne, isegi kui kauba tegelik turuhind on mitu korda madalam. See ei ole maksumaksja raha mõistlik kulutamine ning loob lisaks kõigele ka kiusatuse korruptiivseteks tehinguteks. Sest milline kaupmees ei oleks huvitatud oma kasumi maksimeerimisest? Kui süsteem ei võimalda kontrollida, et maksumaksja rahaga ei nuumataks turuhinnast kallimalt meditsiiniseadmeid müüvaid kaupmehi, siis tuleb seda süsteemi muuta.

Haigekassa kommentaarist jääb mulje, et süsteemi muutmise vajadust siiski ei nähta. Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialisti Vivika Tamra sõnul käivad läbirääkimised, mille tulemusena „peaksid hinnad olema ühtlasemad, et kaitsta ka patsiente sellise olukorra eest, kus sama toode võib olla mujal odavamalt müügil.“

Patsiente ei ole vaja kaitsta odavamate toodete eest. Vastupidi – nii patsiente kui ka kõiki maksumaksjaid tuleb kaitsta turuhinnast kallimate toodete eest.

Tundub veider, et haigekassa kehtestab läbirääkimiste käigus mingeid kokkuleppelisi piirhindu, kuigi maksumaksja raha võimalikult efektiivseks ja läbipaistvaks kulutamiseks on välja mõeldud rida lahendusi, näiteks hankemenetluse näol.

Äripäev leiab, et haigekassa vajab hädasti mõtteviisi muutust ametnikukesksest patsiendikeskseks. Selle asemel, et tegelda oma nime vahetamisega, tuleb otsida ja leida lahendusi, mis lähtuvad patsiendi huvidest ja maksumaksja raha võimalikult efektiivsest kasutamisest.

Kui jätta nimevahetusele mõned sajad tuhanded eurod kulutamata ning hoida kokku ka turuhinnast kallimate meditsiiniseadmete hüvitamise pealt, õnnestub ehk kinkida mõnele inimesele täisväärtuslikult elatud eluaastaid.