Äripäevas täna ilmunud loost selgub, et haiglad ei pea endale koostööpartnereid valima hinnast lähtuvalt, vaid võivad patsientidele müüa just selle ettevõtte meditsiinitarvikuid ja just sellise hinnaga, mis neile parasjagu meeldib – kuni ei ületata haigekassa maksimaalseid piirhindu.

Äripäeva hinnangul on lubamatu, et haigekassasse laekuva maksumaksja rahaga hüvitatakse turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga müüdud kaupa ning nuumatakse nii põhjendamatult eelise saanud kaupmeest.

Kui palju maksab üks ortoos? Õnneks ei ole enamikul inimestest vaja seda teada, sest ühiskonnas tavapäraseks peetud elustiili juures ei ole luumurrud ja liigesetraumad just igapäevane nähtus. Kui siiski õnnetus juhtub ja ortoos hankida tuleb, ei löö see eelarvesse auku, sest haigekassa hüvitab 90 protsenti hinnast. Ja patsiendil ei ole suurt vahet, kas maksta tuleb paar eurot rohkem või vähem – võtab selle, mida traumapunkt soovitab. Patsiendil enamasti ehk tõesti ei ole põhjust hinna pärast pead murda, kuid kaupmehe kasumimarginaal erineb väga olulisel määral. Ja vahe maksab meie kõigi ühise rahaga kinni haigekassa.

Haigekassa kinnitusel saab iga traumapunkt ja haigla ise valida, millise ettevõttega nad koostööd teevad ja kelle tooteid nad müüvad. Küll aga kirjutab haigekassa ette meditsiiniseadmete maksimaalse piirhinna. Kui kaupa müüakse piirhinnaga, on juriidiliselt kõik korrektne, isegi kui kauba tegelik turuhind on mitu korda madalam. See ei ole maksumaksja raha mõistlik kulutamine ning loob lisaks kõigele ka kiusatuse korruptiivseteks tehinguteks. Sest milline kaupmees ei oleks huvitatud oma kasumi maksimeerimisest? Kui süsteem ei võimalda kontrollida, et maksumaksja rahaga ei nuumataks turuhinnast kallimalt meditsiiniseadmeid müüvaid kaupmehi, siis tuleb seda süsteemi muuta.

Haigekassa kommentaarist jääb mulje, et süsteemi muutmise vajadust siiski ei nähta. Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialisti Vivika Tamra sõnul käivad läbirääkimised, mille tulemusena „peaksid hinnad olema ühtlasemad, et kaitsta ka patsiente sellise olukorra eest, kus sama toode võib olla mujal odavamalt müügil.“

Patsiente ei ole vaja kaitsta odavamate toodete eest. Vastupidi – nii patsiente kui ka kõiki maksumaksjaid tuleb kaitsta turuhinnast kallimate toodete eest.

Tundub veider, et haigekassa kehtestab läbirääkimiste käigus mingeid kokkuleppelisi piirhindu, kuigi maksumaksja raha võimalikult efektiivseks ja läbipaistvaks kulutamiseks on välja mõeldud rida lahendusi, näiteks hankemenetluse näol.

Äripäev leiab, et haigekassa vajab hädasti mõtteviisi muutust ametnikukesksest patsiendikeskseks. Selle asemel, et tegelda oma nime vahetamisega, tuleb otsida ja leida lahendusi, mis lähtuvad patsiendi huvidest ja maksumaksja raha võimalikult efektiivsest kasutamisest.

Kui jätta nimevahetusele mõned sajad tuhanded eurod kulutamata ning hoida kokku ka turuhinnast kallimate meditsiiniseadmete hüvitamise pealt, õnnestub ehk kinkida mõnele inimesele täisväärtuslikult elatud eluaastaid.