Äripäev • 25. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Aasta kehtinud maksusüsteem suudab endiselt üllatada

Pool miljonit maksumaksjat on otsustanud riigile intressita laenu anda, kuna maksusüsteem on liiga keeruline, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Möödunud aastal muudetud tulumaksuseadus toob endaga kaasa üha uusi ebameeldivaid üllatusi. Kui mullu selgus, et seaduse koostajatel on jäänud kahe silma vahele töötavad pensionärid, siis nüüd tuleb ootamatult välja, et maksukirves lööb ka vastseid emasid, kelle mitme kuu peale mõeldud sünnitushüvitis makstakse välja aasta lõpus ning kellelt maksuamet nüüd raha tagasi asub nõudma.

Äripäev leiab, et kui aasta kehtinud tulumaksusüsteem on osutunud prognoosimatuks isegi seaduse loojatele ja jõustajatele, siis on see ka maksumaksjale liiga keeruline ning vajab lihtsustamist.

Raske on nõustuda peaministri büroo juhi Tanel Kiige hiljutise väitega, et tänase maksusüsteemi õiglus korvab tema keerulisuse. Kindlasti ei ole kuidagi õiglane, et paljusid aasta lõpus sünnituspuhkusele jäänud naisi ootab ees kohustus maksta riigile tulumaksu tagasi, samas kui aasta keskel või alguses sünnitajaid see ei puuduta.

130 miljonit krediiti riigile

Mitu riigikogu rahanduskomisjoni liiget tunnistasid hiljuti Postimehele, et see aspekt ei tulnud seadust arutades jutukski. Selle ebavõrdsust tunnistavad aga tagantjärele kõik. Küllap ei olnud ka töötavate pensionäride sissetuleku täiendav maksustamine ning tulude kärpimine seaduse koostajate eesmärk.

Kui seadus suudab veel aasta pärast jõustumist selle loojatele üllatusi pakkuda, pole imestada, et see on osutunud üle jõu käivaks ka suurele osale maksumaksjatest. Kuidas teisiti seletada fakti, et ligi pool miljonit inimest otsustas tulumaksuvabastust täies mahus mitte kasutada ja riigile ligikaudu 130 miljonit eurot intressita laenu anda? Raske uskuda, et kõik need maksumaksjad on nii rumalad, et ei suuda leida oma rahale kasulikumaid investeerimisvõimalusi. Pigem on asi maksusüsteemi liigses keerukuses ja inimeste suutmatuses oma tulusid piisava täpsusega prognoosida.

Kehtiv tulumaksusüsteem on toores ning koostatud kiirustades. Et see oma eesmärki täidaks, tuleks kehtestada erandid kõigile, kes täna ootamatult ja ebaõiglaselt maksukirve ette jäävad. See aga muudaks seaduse veelgi keerukamaks. Keerukam seadus nõuab jõustamiseks suuremat administratiivvõimekust, annab tööd suuremale hulgale ametnikele, raamatupidajatele ja juristidele. Rohkem aega ja energiat kulub uue väärtuse loomise asemel sadade miljonite eurode enam või vähem makstud tulumaksu arvutamisele ning edasi-tagasi liigutamisele.

Kas on vähemalt õiglane?

Ehk oleks see kulutatud ressurss põhjendatud, kui tulemuseks oleks tõepoolest õiglane maksusüsteem. Paraku näitab maksu- ja tolliameti tellitud ning 2018. aastal korraldatud maksutahte uuring, et vaid 35% inimestest leiab, et Eesti riigis kehtiv maksusüsteem on õiglane. Samast uuringust selgub ka, et 82% vastanute hinnangul peaks madalamat sissetulekut teenivatel inimestel olema väiksem maksukoormus ning 68% arvab, et kõrgema sissetulekuga peaks kaasnema suurem maksukoormus.

Maksud on maksjale üldse ebameeldivad ning küllap ei ole võimalik kehtestada süsteemi, mis kõigile ühtviisi meeldiks ja õiglane tunduks, kuid reeglid peavad olema kõigile ühtmoodi arusaadavad ja selged. Mida vähem on inimesi, kes tulusid deklareerima asudes üllatuse osaliseks saavad, seda parem. Tänavu saab neid olema aga rekordiliselt palju.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt