Äripäev • 28. veebruar
Jaga lugu:

Alati saab hääletada jalgadega

Põhjamaade pankade hädad annavad võimaluse kohalike pankade kasvuks ja konkurentsi paranemiseks panganduses, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Eelmisel nädalal lahvatanud Swedbanki rahapesuskandaal ei näita vaibumise märke ja uusi süüdistusi lisandub järjepanu. Rootsi avalik-õigusliku telekanali SVT andmeil liikus osa rahast, mida Ukraina korrakaitseorganid peavad altkäemaksuks ekspresidendile Viktor Janukovitšile, läbi Swedbanki Leedu haru. Õhus on süüdistus, et Swedbanki varikontode kaudu liigutas kahtlast raha Venemaa üks rikkamaid mehi, oligarh Iskander Mahmudov, ning tollal otsis Swedbanki Eesti haru aktiivselt jõukaid Vene kliente.

Äripäev leiab, et kuigi Danske ja Swedbanki skandaalid mõjuvad negatiivselt kogu pangandussektorile ja ka Eesti mainele, on ühtlasi tegu kasvuvõimalusega kodumaise kapitaliga pankadele ja võimalusega uutele tulijatele, mis elavdaks konkurentsi.

Inimesed ei kipu panka kergekäeliselt vahetama, kuigi selleks võib olla finantsiliselt põhjust. Kui aga põhjuseid on kogunenud piisavalt, võib see protsess käima minna. LHV Groupi nõukogu liige Raivo Hein ütles Äripäevale, et Danske skandaal ja lahkumine on juba ärilaenud kallimaks teinud. Investor Lauri Meidla hinnangul muutuvad Swedbanki laenuandmise tingimused senisest veelgi jäigemaks, mistõttu Eesti ettevõtja kannatab – äriklientide osakond ei julge vähimagi kahtluse korral, olgu see põhjendatud või põhjendamatu, laenu anda, juhid aga ootavad Rootsi käske.

Samal ajal on Eesti Panga majanduse rahastamise ülevaate andmeil Eestis suurpankade tarbimislaenud euroala keskmisest oluliselt kõrgema intressiga, kasvanud on ka elamuasemelaenude intressimarginaalid. Seejuures on Swedbank ja SEB laenude mahult haaranud Eesti turust kahepeale kaks kolmandikku. Nagu on välja toonud Indrek Neivelt, on kahe suurema panga tootlus meid teenindades kaks korda kõrgem kui Rootsis, kuid meie pensionifondide tootlus on kaks korda väiksem kui nende kodumaal.

Asi läheb hullemaks

Kahjuks on Rootsis (sarnaselt Taaniga) hakatud tõrva Eesti kaela tilgutama ja end distantseerima, seades kahtluse alla meie usaldusväärsuse. Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves teatas, et Baltikum ja Põhjamaad on ajalooliselt erinevad ja just seal ongi liikvel pahad poisid (bad guys). Bilansimahult Rootsi suurim pank, Svenska Handelsbanken, kel ka Eestis filiaal, hakkas end aga reklaamima jutuga, et nad Baltikumis eriti äri ei tee.

Swedbank ei ole seni suutnud rahapesusüüdistustele veenvat vastust anda. Veel mullu oktoobris kinnitas pank, et on Danske rahapesuskandaalist puhas. Tänaseks on üha kuhjuvatest kahtlustest võimalik järeldada, et midagi oli mäda nii Taani kui ka Rootsi riigis. Lisaks algatas ka Rootsi majanduskuritegude uurimise büroo eile Swedbanki vastu juurdluse seoses kahtlusega, et börsiettevõte lekitas oma suurimatele osanikele enne teisi rahapesusüüdistuste kohta infot. Swedbanki aktsia kaotas ju lühikese ajaga ca viiendiku oma hinnast ja ettevõtte väärtus kukkus ca 5 miljardi euro võrra. Kui leke tõesti toimus, seab see panga piinlikku olukorda.

Danske ja Swedbanki skandaalid mõjutavad mitte vaid panku, vaid kogu Eesti ärimaastiku. Esialgu pole vaja karta, et Swedbank Eestist lahkuks, kuid poleks ime, kui osa kliente hääletaks jalgadega. Põhjamaade pankade hädad ja sellest tingitud järelmid Eesti pangandusturul annavad võimaluse kohalikele finantsasutustele näidata, et nad on suutelised konkurentsi pakkuma.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum