Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sundkindlustus riigi jooksvate kulude katteks

    Töötuskindlustusmakse määra tuleks langetada ja õigusruum ajakohastada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Äripäeva meelest tuleb valitsusel töötuskindlustusmakse määrad üle vaadata eesmärgiga neid langetada. Praegune makse on 2,4 protsenti, millest töötaja kanda on 1,6 ja tööandjal 0,8 protsenti. Riigikogu uus koosseis peab lõpetama töötuskindlustuse aastaid kestnud õigusliku ja eelarvelise ebaselguse.
    Riigikassa kontsernikontole kogunevat sundkindlustust, mis on mõeldud töötusega seotud riskide katteks, tuleb seaduse järgi selleks ka kasutada, mitte käsitleda seda kui mugavat, viimastel aastatel lausa peamist puhvrit valitsuse jooksvate kulude katteks. Töötuse tase on madal, majandus kasvab, poliitikute lubadused nõuavad aga raha.
    Riigikontrolör Janar Holm võrdleb seda teguviisi Äripäeva arvamusloos tagaukse kaudu töötajate ja tööandjate hoiupõrsa kallal käimisega, aastate jooksul on sel moel „ära söödud“ 643 miljonit eurot. Eesmärk pühitseb abinõu: vajadusel korrigeeritakse lihtsalt standardeid, näiteks vähendati mullu riigi likviidsuspuhvri nõuet üheksalt kuult kuuele.
    Mainitud hoiupõrsa tühjendamist sarjavad poliitikud peamiselt siis, kui ollakse opositsioonis. Võimul olles leitakse õigustusi. Nii eitas aastal 2011 toonane rahandusminister Jürgen Ligi eelarveaukude lappimist sotsiaalrahast, väites, et riik hoopis võidab tänu soodsamale laenukoormusele. Aastal 2015 ei toetanud rahandusminister Sven Sester töötuskindlustusmaksu langetamist, viidates eelseisva töövõimereformiga seotud kuludele. Aastal 2017 põhjendasid ka Jüri Ratase valitsuse ministrid senise määra säilimist. Peaminister viitas seejuures pikaajalistele majandusnäitajatele ja reservide vajadusele, mis tegelikkust arvestades on silmakirjalik.
    Uue valitsusliidu moodustamiseks kõnelusi pidavad erakonnad on lükanud rahalised arutelud läbirääkimiste lõppu. Ühest küljest veendakse iseennast ja avalikkust, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus tõesti sünnib. Teisalt – kuni kõiges pole kokku lepitud, pole milleski kokku lepitud ning vaba raha tegevusteks napib. Ajakirjanduses on juba viidatud, et rahandusministeeriumi esialgsetel andmetel läks riigieelarve mullu struktuursesse miinusesse, see tähendab, et riigieelarve seaduse järgi tuleb teha nüüd ülejäägiga eelarve.
    Põrsalüps jätkub
    Kallite valmislubadustega seotud uute püsikulude tekitamise juures eelarvesse oleks poliitikutel aus tunnistada maksumaksjale, et see nõuaks tegelikult lisakatet. Maksukoormus on aga niigi kõrge. „Et vähendada maksude tõstmise vajadust, tuleks aegsasti harjuda kahandama seniseid kulutusi, mis on mõeldud uute kulutuste rahastamiseks,“ seisis ka tööandjate keskliidu mulluses manifestis.
    Kardetavasti tähendab eeltoodu, et kirjeldatud põrsalüps vaikselt jätkub.
    Töötuskindlustuse teema on tegelikult veelgi mitmetahulisem, puudutades ka õigusruumi korrastatust. Riigikontrolöri hinnangul pole valitsuse praegune käitumine haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seadusega kooskõlas.
    Lisaks on kogu töötuskindlustuse süsteem ajale jalgu jäänud. Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu, et töö olemuse ja tööturu muutusest tulenevalt tuleks otsida senisest paindlikumaid lahendusi, et vältida uut tüüpi töösuhete (osalise ajaga töö, jagamismajandus jne) puhul tekkivaid ebaõiglasi ja kohati põhiseadusevastaseid olukordi.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.