Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Ärieetikat ei tohi unustada ka võlgade nõudmisel

Võlgade sissenõudmisel interneti laimukampaaniaga ähvardamine ei ole tänapäeva Eesti ärikultuuris aktsepteeritav, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäeva kaanelugu räägib Marie Rosina äride praktikast – Kreedix OÜ ähvardab võlgu sisse nõudes, et maksmata jätmisel avaldatakse tütarfirma veebikülgedel Inforegister ja Storybook väidetava võlglase kohta negatiivseid artikleid, ning vähe sellest, treitakse ka Youtube´i video ja tehakse postitusi sotsiaalmeediasse. Sünergiat toob ka ärinaise loodud Eesti Võlausaldajate Liit.

Foto: Anti Veermaa

Äripäeva hinnangul on mitte ainult taunitav, vaid lausa lubamatu ärikultuur, kus võlgu nõutakse sisse meetodil, mis meenutab väljapressimist. Jultunud kauboikapitalism jäägu 1990ndate alguse Eestisse ja ärgu tõstku pead meie üsna küpseks saanud õigusriigis, mis tahab kuuluda euroopalikku väärtusruumi.

Eriti kummastav on see juhul, kui ettevõtte on seitse aastat tagasi registrist kustutatud, tõendeid võla kohta ei esitata ning nõuded oleks seaduse silmis ammu aegunud. Kuid just nii väidab ettevõtja Mait Soasepp, kes on politseile asjakohase avalduse teinud. Asi on ka selles, et pangadki kasutavad inforegistreid ja olukorras, kus laenu saamine on niigi raskeks muutunud, sulguvad iga kahtlusevarju korral pankade uksed mürtsuga. Ka juhul, kui ettevõtja tegelikult süüdi ei ole.

Isegi kui ähvardustega pole otseselt seadust rikutud, ei tee see sellist äripraktikat eetiliseks ja korrektseks, ütles Äripäevale teemat kommenteerinud jurist Janno Perv. Nii võib igaüks, kel tahtmist kellelegi ära teha, kasutada selleks Kreedix-Storybook-Inforegister-Võlausaldajate Liit konglomeraati. Tegemist on suuresti veebipõhiselt toimiva rahamasinaga, kus negatiivsust genereeritakse automaatikaga.

Samas on võlgade ja riskiinfo avaldamine iseenesest õige. See aitab probleeme ennetada ja on nii kindlasti oluline. Üks asi on nn juhtuvad võlad, mis on loomulik äri osa. Aga kui seda võimendatult esitada, tapaks see äri. Teine asi on pahatahtlikud võlad, mis jõuavad aeg-ajalt ka Äripäeva veergudele, kuid eetikakoodeks nõuab sõna andmist ka kurikaelale. Selline ennetus­tegevus õõnestab ka inkassode äri...

Ettevõtete maksekäitumine peab olema avalik, nii palju kui see on võimalik, kuid laimukampaaniaga ähvardamine ei aita läbipaistva ja eetilise majanduse arengule kaasa. Eksimuste korral on võlgade sissenõudmiseks olemas seaduslikud vahendid. Korrektne käitumine on saata nõudekiri ja panna juurde tõendid, mitte kiri, et olete võlgu ja hakake nüüd maksma. Kui võlgnik maksta ei soovi või saa, on võlgade sissenõudmiseks võimalik kohtusse pöörduda. Võlgnikule saab tema kohustusi meelde tuletada ja võla tasumist nõuda ka siis, kui see oleks seaduse silmis aegunud.

Kui internetti midagi avalikult välja riputada, väljub see suure tõenäosusega postitaja kontrolli alt, ja kui tagantjärele selgub, et süüdistus oli alusetu või võlgnevus tasutud, on mainekahju juba tekitatud. Teatavasti ei unusta internet midagi.

Märgime siinkohal full disclosure korras, et Äripäeva Infopank tegutseb mainitud Inforegistriga samal alal, võimaldades näha ettevõtete maksutausta, kuid me ei tegele võlgade sissenõudmisega. Ei tuleks kõne allagi, et Infopank annaks otse või vihjamisi mõista, et kui võlgu ära ei maksta, siis ilmub Äripäevas sellest lugu. See oleks risti vastu Äripäeva peamisele põhimõttele – seista ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest. Soovime ka Storybookile edu oma moto järgimisel – ausama, sõbralikuma ja läbipaistvama ettevõtluse eest!

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum