EKRE, ära nüüd pehmoks muutu!
Ministri väljavahetamine ei tähenda miskit. EKRE jätkab oma senist räiget joont ja näeme Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuskoalitsiooni sündi juba suve lõpus-sügisel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
EKRE teisipäevaõhtune otsus astuda lõpuks samm tagasi ja vahetada oma skandaalidesse tõmmatud Ü-kategooria minister ümber ei tähenda Äripäeva meelest muutust EKRE stiilis ja eesmärkides.
Avalik perevägivald peaminister Jüri Ratase suhtes jätkub. Ja endiselt on huvitav küsimus, miks Ratas sellega lepib. Ning loomulikult – millega see kõik lõpeb.
Viimasele küsimusele on vast kõige lihtsam vastata. Loomulikult lõpeb see kõik Keskerakonna ja Reformierakonna valitsusega. See liit on hiljutisi valimistulemusi ja erakondade programme vaadates nii loogiline, et asetub ühel hetkel omale kohale.
Raskem on aga vastata, miks Ratas järjest EKRE-le oma põski löömiseks ette asetab. Vägivald oli ju ette teada. Kõik rääkisid sellest, seda lubasid ka ekrelased.
Üks põhjus on kõige selgem. See käib peaministri palga sisse. Ühegi teise koalitsiooniga, ilma EKREta Ratas peaminister olla ei saaks.
Aga on ka veel võimalikke lisaargumente. Kirjutasime enne valimisi juhtkirjas, et valijal on õigus nõuda selget plaani Keskerakonna võlgade tasumiseks, sest rahalistes raskustes võimupartei on oht riigile. Ta on liiga kergesti mõjutatav. Sama asi, kui ajaleht pole finantsiliselt tugevatel alustel. Ka siis on oht toimetuse sõltumatuse kadumisele.
Äripäev ongi kuulnud inimesi rääkimas, et Keskerakonna otsus praegune võimuliit kokku panna võib olla tehingu osa mõne Eesti soost kapitalistiga, kes partei võla kustutada lubasid. Sellised kapitalistid, kellele on südamelähedane rahvuslik-konservatiivne Eesti ja kellel on raha. Tulevad nad siis ravimi-, meedia- või pangandusärist.
Kinnitamata info. Kui aga nii, siis ei jää Ratasel muud tõesti üle kui, nagu venelased ütlevad, pigistada kannikad kokku ja kannatada. Meile jääb üle siis tema kannatusi kõrvalt vaadata ja vajadusel kaasa tunda. Või siis mitte, ikkagi mehe enda otsus.
Praegusele jamale järgneb kindlasti mingi uus ja nii edasi iga nädal. Kui Dionysos armuline, siis mitu nädalas. Üsna ettenähtav muster, mis EKRE jäärapäisuse säilimisel ühel hetkel koalitsiooni ka ümber ajab. Mingi näo peab peaminister endas siiski suutma säilitada järgnevateks riigikogu valimisteks.
Millal see kukkumise hetk olema peaks? Võimalik, et Ratas ootab paari lühiajalise eesmärgi täitumise ära. Ootab näiteks, kuni hea sõber Kadri Simson on Euroopa Komisjoni volinikuks määratud ja näiteks ka Eesti Panga nõukogu liikmed on riigikogus ära valitud. Euroopa Parlamendi valimised siin rolli ei mängi, sest Keskerakond saab Yana Toomile mandaadi toimetuse hinnangul üsna suure tõenäosusega valitsuskoalitsiooni koosseisust hoolimata.
Seega võiksime uue valitsuskoalitsiooni sündi näha millalgi suve lõpus-sügisel. EKRE valitsusest eemaldamisega ei saa Ratas avalikkuse silmis eriti midagi kaotada, küll aga palju võita. Me veel ei tea, mis laske EKRE poolt tuleb, kuid võib senisegi põhjal aimata, et nad lähevad vaid valusamaks.
Ei salga, et kuna Äripäev soovitas viimastel valimistel hääletada Reformierakonna poolt, meeldiks meile loomulikult väga, kui Reformierakond ka võimule tuleks. Ja tunnistame, et selle võiks nurjata vaid EKRE ja nende juhtide paindlikumaks muutumine.
Seega – olge nüüd mehed ja ärge oma lubadusi sööge. Las ministri vahetamine jäägu üksikuks nõrkuseilminguks. Ärge nüüd pehmoks muutuge. Mäletate, ikka pasunasse ja kõigile. Lastega naistele. Lasteta naistele. Vähemustele. Paradoksaalsel kombel aitab see Eestit täna edasi.
Märkus: juhtkiri tehti ümber 30. aprilli õhtul, pärast EKRE ministri tagasi astumise teadet.