Kes maksab Keskerakonna võlad?

Endise esimehe Edgar Savisaare pillav juhtimisstiil on paisanud Keskerakonna võlatsüklisse, millest väljapääsu ei paista. Järjest uued avalikuks saavad rahalised nõuded on viinud erakonna sisuliselt pankroti servale.

Äripäev leiab, et kui tänane ja ehk ka tulevane peaministripartei on sügavalt võlgades, siis ei anna see kuidagi kindlust, et rahalise seisu parandamiseks suudetakse hoiduda erakonnale varem tuttavatest korruptiivsetest skeemidest.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ootab Keskerakonnalt kohtu poolt keelatud annetuseks tunnistatud 220 000 euro tasumist, kuid erakonnal sellist raha kuskilt võtta ei ole. "Neil on aruanded esitamata ja seis on tervikuna kehvapoolne," nentis komisjoni esimees Kaarel Tarand ETV eetris.

Savisaare vanad võlad ripuvad Keskerakonnal veskikivina kaelas. Partei uus juht Jüri Ratas tunnistas Keskerakonna valimiskongressil peetud kõnes, et kunagiste skeemide, garantiikirjade ja läbimõtlemata otsuste tõttu on erakond keerulistes kohtuvaidlustes. „Meil on tulnud maksta kallist hinda ning oleme pidanud isegi oma pikaaegse kontori võlgade katteks ära müüma,“ nentis Ratas.

Paraku kontori müügist ei piisa. Viimastel nädalatel jõuliselt meediasse tõusnud Keskerakonna pikaajaline kampaaniameister Paavo Pettai valmistub esitama peaministrierakonna vastu 1,28 miljoni suurust hagi. Pettai motiivide ja nõude täpse suuruse üle võib muidugi vaielda, kuid Keskerakonna rahalised raskused minevikus tehtud valikute tõttu on vaieldamatu tõsiasi.

Kui varem võis ehk loota, et tehtud otsuste eest vastutab mees, kes need otsused tegi – vajadusel ka oma varaga, siis Edgar Savisaare tervislikel põhjustel kohtu alt vabastamine kustutas selle lootuse. Vandeadvokaat Oliver Nääs ongi juba esitanud taotluse Savisaarelt läbiotsimise käigus konfiskeeritud sadade tuhandete eurode tagastamiseks ja tema menetluskulude väljamõistmiseks riigilt. Kas kohtunikud kaalusid oma otsuse tegemisel, millised on Savisaare kohtumõistmisest vabastamise mõjud näiteks Keskerakonnale? Me ei tea seda.

Võlad aga – nii rahalised kui ka moraalsed – nõuavad lunastamist ja kui Savisaar on mängust väljas, on kõigi pilgud pöördunud Keskerakonnale. Erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas on korduvalt kinnitanud, et tema eesmärk on alati olnud jätta Keskerakonna kunagised kahtlased skeemid, igasugused garantiikirjad ja kohtuvaidlused minevikku ning liikuda edasi puhtalt lehelt. Kiiduväärt mõtteviis – oleks leht vaid puhas.

Paraku ei ole me veel näinud selget plaani, kuidas erakond oma võlatsüklist välja kavatseb tulla. Rahalistes raskustes võimupartei aga peaks valijal häirekellad helisema panema. Nälginud kokk keedab lahja supi, sest suur osa lihast kulub kõigepealt tema enda nälja kustutamiseks. Miks me peaksime uskuma, et erakond on vanad vigurid maha jätnud, kui vajadus nende järele on endiselt terav ning oskused ei ole kuskile kadunud?

Inimesed, keda Keskerakonna hämarate rahastamisskeemidega seostatakse, on endiselt truult parteis. Ja ega seda raha poliitikutest rahamuulad tasuta oma nime all erakonnale ei tassinud, väidetavalt oli sellise tegevuse eest saadav vahendustasu 3–5% summalt. Maksuvabalt ja sulas, sealtsamast kilekotist.

Kui Savisaare ajal oli põhjust Keskerakonnale raha tassida peamiselt Tallinna linnavalitsuse tasandil tehtud kasulike otsuste eest, siis riigitüüri hoidmine avab sootuks uued võimalused. Ja uued kiusatused.