Reeglid peavad turuga sammu pidama

Kinnisvaraäris on tekkinud hall tsoon, kus mängureeglid on hägusad, ja see pole hea ei konkurentsile ega tarbijale. Ettevõtjad kasutavad juriidilistes küsimustes „ratsionaalset kaalutlusõigust“, mis tähendab, et pealinnas vohab JOKK-skeem: peamiselt üüripindadeks mõeldud kortereid müüakse äripindadena ehk büroo pähe, et linna reeglitest mööda hiilida.

See on tingitud sellest, et turul on kasvanud nõudlus minikorteritega majade järele, kus elatakse kas ajutiselt või pretensioonitult, kuid linn nõuab ka nende puhul iga korteri jaoks parklakohta. Nagu ütles Äripäeva eilses kaaneloos väikekorteritega maja arendaja Maido Lüiste, on meil tekkinud „skisofreeniline olukord, kus turg tahab sellist toodet, aga ei ole võimalust elumaale teha väikseid kortereid.“

On selge, et minikorterite asukatel pole kas raha, et autot osta, või pole auto järgi sama palju vajadust kui neil, kes saavad endale lubada toapugerikust suuremat elamist. Lisaks peaks arendaja elumaja puhul rajama ka laste mänguväljaku, mis tillukeste korterite puhul on mõttetu, sest neisse mahubki napilt elama üks inimene, mitte lapsega perekond – kui, siis härjapõlvlaste perekond.

Peale eluruumina arvele võtmist on teine Tallinna peaarhitekti Endrik Mändi poolt soovitatud korrektne võimalus teha üürimajad majutusasutusteks. Kuid väikekorteri omanik pole ju hotellipidaja.

Reegleid saab paindlikumaks teha, aga ametnikele suurema kaalutlusõiguse andmisel soovitab Äripäev olla väga ettevaatlik, sest nii paotub uks korruptsioonile. Pole tarvis hakata lahendama filosoofilist küsimust, kas äripinnal on lubatud elada või mida elamine üldse tähendab. Skeemitamise vältimiseks ja turu õiglaseks reguleerimiseks on mõistlik normid reaalsete vajadustega vastavusse viia, võimalusel aga hoopis tühistada. Küps turg suudab end ise reguleerida ja parkimiskoht ja ka selle puudumine on müügiargument. Iseregulatsiooni näitab ka see, et kuigi büroodel pole karme heliisolatsiooni nõudeid, on Äripäevaga rääkinud arendajad oma „bürood“ ehitanud elumajade heliisolatsiooni nõuete järgi.

Parkimisnõuete probleemi taustsüsteemiks on aga autostumine laiemalt, mille vastu on Tallinna keskerakondlik linnavõim korduvalt lubanud võidelda. Siis ei peaks ju aina suuremat hulka autosid linna meelitama, vaid pigem ka autota lahendusi soosima ja ühistranspordi võrku arendama.

Bolti (Taxify) asutaja Markus Villig ütles Äripäeva konverentsil, et transport on üks suurimaid loodust kahjustavaid valdkondi ja teisalt on liikluses raisatud aeg ka üks suurimaid ajakulusid. „Kõige hullem autodega on see, et sellele kulutatakse üle maailma miljardeid ja 95% ajast autod lihtsalt seisavad,“ ütles Villig.

Kui praegu on linnaruumis tema andmeil ainult 2% teenindav transport, siis järgmise kümne aastaga võiks see kasvada neljandikuni. Edaspidi kavatseb Villig panna ühes suunas liikuvad inimesed ühte autosse või mikrobussi kokku, luues midagi ühistranspordi ja takso vahepealset. Ta ennustab, et 10-15 aasta pärast on meil elektrikopteri tellimine taksoga umbes samas hinnas.

Kui see visioon tõeks peaks osutuma, muutub auto ja parkla omamine üha vähem seksikaks.