Valitsuserakonnad ootavad sügisest majandusprognoosi nagu ilmutust. Sellele üles ehitatud kindlad lubadused võivad aga kaardimajana kokku kukkuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigi eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks, mille valitsus äsja paika pani, on ühest küljest rutiinne dokument, milles ühendatakse riigi vajadused ja prioriteedid rahaliste võimalustega. Plaan peab olema, olgu või halb, on vana maletarkus. Äripäeva hinnangul tuleks valitsusel ennekõike säilitada kahel jalal kontakt maapinnaga, seda nii olukorra analüüsis, edasistes tegevustes kui ka kommunikatsioonis.
Seotud lood
Erakonnad ei tohi pensionitega lühiajalise kasu saamise ja valimislubaduste iga hinnaga ära tegemise nimel mängida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pärast kaht pikka nädalat kestnud läbirääkimisi sai valitsuskoalitsioon paika järgmise aasta eelarve ja neljaaastase strateegia. Tülli ei mindud, aga rahul pole ka keegi.
Valitsussektori nominaalne ja struktuurne eelarvepositsioon oli 2018. aastal suures puudujäägis, võttis olukorra kokku eelarvenõukogu, kelle ülesanne on hinnata möödunud aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamist.
Kuigi aeglustuv kinnisvaraturg ja vähenev elamuehitus on märk stabiliseerumisest, kütab ehitussektori jätkuvat buumi riiklike rajatiste loomine, tõdes Eesti Panga president Ardo Hansson. Tema hinnangul võib kinnisvaraturu stabiilsust ohustada ka uue valitsuse plaan muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.