Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Valitsus kiitis heaks riigi uue eelarvestrateegia

Jüri Ratas riigikogu esimesel istungil.  Foto: Liis Treimann

Pärast kaht pikka nädalat kestnud läbirääkimisi sai valitsuskoalitsioon paika järgmise aasta eelarve ja neljaaastase strateegia. Tülli ei mindud, aga rahul pole ka keegi.

Järgmise aasta eelarve tulud on 11,6 miljardit eurot, kulud 11,3 miljardit ja investeeringud 0,4 miljardit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oodatakse tulude kasvu 600 miljoni ja kulude kasvu 300 miljoni võrra.

"Pool eelarve kulude tõusust läheb pensioniteks, veerand tervishoidu ja suure tüki võtab kaitsekulutuste tõus, millele lisanduvad 30 miljonit eurot investeeringuteks ja liitlaste kulude katmiseks," selgitas rahandusminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil.

"Ma mõistan, et ootused eelarvele on suuremad kui võimalused,“ ütles peamister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu märkis, et rahalised kulutused peavad olema võimaluste kohased. “Suu tuleb seada seki järgi.”

Reinsalu lisas, et alates politseinike palkadest kuni Narva Aleksandri kirikule vajaminevate rahadeni oli lisataotlusi järgmise nelja aasta peale kokku 22,4 miljardit euro eest. “Palju toredaid asju, kuid praegu ei saa rohkem. Ootame suvelt positiivseid uudiseid.”

Eelarve on struktuurses puudujäägis:

2019 –0,9%

2020 –0,4%

2021 +0,1%

Esialgne eelarve ja eelootav pensionireform

Ükski koalitsioonipartner ei teinud saladust, et loodetakse sügise algul ilmuvast majandusprognoosist paremaid uudiseid. Muu hulgas on sügiseks plaanitud ka avalikkuses suurt kriitikat pälvinud II pensionisamba reform, millest omakorda loodetakse katteallikaid Keskereakonna lubatud erakorralisele pensionitõusule.

“Erakorralise pensionitõusu lubadus ootab praegu sügist, aga praeguse prognoosi järgi tõuseb esimese samba pension ka ise nelja aastaga 115 eurot ehk 24 protsenti," ütles peaminister.

Teise samba reformimisest tulev raha suurus ei ole samas kindel ja nagu Reformierakonna riigikogu liige Andres Sutt kolmapäeval ütles, siis pensionite erakorraline 70 euro suurune tõus läheks maksma umbes 200 miljonit aastas, ehk 2/3 sellest, mida riik iga aasta teise sambasse maksab.

Välisminister Urmas Reinsalu pidas oluliseks märkida, et kuidagi patroniseeriv on ajaleheveergudel kirjutada, nagu võtaks valitsus teise pensionisamba reformiga "ullikestelt raha" teiste eesmärkide katteallikaks. „Usun, et inimestel peab olema õigus otsustada oma pensioniraha üle – kas siis jätkates pensioni teise sambaga senisel moel või investeerides oma raha mujale.“

Riigieelarvestrateegia kõrval sai valitsus paika ka tegevuskava. Tervishoid, terviseinfosüsteem, patsiendiportaal, tervisekeskused, loetles Jüri Ratas. Samas on need investeeringud ehitamise teostamise tõttu venima jäänud. Riigieelarve strateegiast selgub, et juba järgmisel aastal on sotsiaalministeeriumil tervisekeskuste investeeringud kahanenud 9 miljoni euro võrra, seda aastataguse strateegiaga võrreldes. Erihooldekandeasutustel on see vähenenud 2 miljoni euro võrra.

Edasi lükkunud investeeringud

“Need on Euroopa Regionaalarengu fondist rahastatavad investeeringud, mida ei vähendata, vaid investeeringute teostamine on ehituse venimise tõttu lihtsalt pisut edasi lükkunud,” selgitati sotsiaalministeeriumist.

Kogu eelarve investeeringud jäävad järgmisel aastal tänavusega sarnasse suurusse: 400 miljonit eurot. Võrreldes aastataguse riigieelarve strateegiaga on oluliselt kasvanud keskonnaministeeriumi tegevusalas toimuvad investeeringud. Kasvanud on CO2-kvootide müügist saadud rahad ja ka nende investeerimine. Lisaraha on nii ressurssitõhususe kui veemajanduse tarvis.

“Tallinna–Tartu maantee ehitus jätkub plaanitud tempos. Kolme aasta jooksul on Kose–Mäo lõigu ehituseks kavandatud kokku ligikaudu 100 miljonit eurot. Loodav 2+2 Kose–Mäo maanteelõik võimaldab kogu riigil säästa igal aastal umbes 10 miljonit eurot liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt,” teatas valitsus.

Kui eelarvestrateegiasse vaadata, siis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala investeeringud aga drastiliselt kahanenud. Aastatagusega võrreldes 85 miljonit eurot. Aasta võrra edasi on lükatud näiteks linnahalli remont, lubatud Kose-Mäo raha ei ole mitte 100 vaid 55 miljonit eurot, riigimaanteede remondist on 20 miljonit eurot edasi lükatud ja nii edasi.

Teadlaste protest

Riigieelarve eelnõu kinnitamise eel kogunesid Tallinnas need, kel oli vastukarva valitsuse otsus mitte kinni pidada valimiste eel antud lubadusest tõsta teaduse rahastamine riigieelarvest 1 protsendile SKPst. Valitsuse liikmed seevastu üritasid kõigest väest näidata, et ka senise protsendi hoidmine tähendab siiski eelarvest suuri väljaminekuid.

“Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab järgmise nelja aastaga. Lisaraha kindlustab, et teaduskulutuste osakaal püsib vähemalt 0,71 protsendi juures. Rahastamine kasvab 150 miljoni euro võrra, kokku on teaduskulutusi 880 miljoni euro eest," tõi peaminister välja ja lisas, et ilma rahastust tõstmata langeks see RESi perioodi lõpuks 0,53 protsendile.

"Praegu jäetakse avalikuses mulje, et näe, napakas valitsus, kes langetab viina hinda ja võtab teadlastelt raha ära. See on eksitav ja pahatahtlik," pahandas rahandusminister, kelle sõnul jäädakse aktsiisilangetusega nulli ning samal ajal kasvab teaduse rahastamine ikkagi miljonites eurodes. "See streikide välja kuulutamine ja küünalde süütamine on poliitiline ažiotaaž."

Ikka see õlleaktsiis

Piirikaubanduse ohjeldamiseks otsustas valitsus langetada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäära veerandi võrra. Samuti tõsta tubakaaktsiisi laugemalt, 5 protsenti aastas järgmised neli aastat. Valitsuse pressikonverentsil tõrjus Helme kriitikat, nagu läheksid Soome ja Läti koheselt Eesti aktsiisimuudatustega kaasa.

"Me ei ole Läti ja Soomega mingis hinnasõjas. Loomulikult nad jälgivad seda, mis naabruses toimub, aga see ei tähenda, et nad koheselt aktsiisipoliitikat muudaksid. Selline väide on ikka väga julge spekulatsioon," ütles ta.

Reinsalu kommenteeris, et kui sotsiaaldemokraadid torisevad, nagu paneks valitsus rahvast jooma, siis tema arvutuste järgi on Eesti sissetulekute suhtes ikkagi Euroopa üks kalleima alkoholiga riike. “Me ei tee seda eesmärgiga, et jooge rohkem õlut ja viina ja täidke riigi kaukaid, vaid selleks, et seda ostetaks Eestimaalt. See on kaubanduspoliitiline samm," kommenteeris ta.

"Kui tarbijakäitumine muutub, siis muidugi maksulaekumine paraneb. Praegu luuakse meile mainet, et panetunud tegelinskid, vähendavad aktsiisilangetamisega eelarvetulusid. Aga täiesti apoliitiline rahandusministeerium kinnitas, et see ei langeta tulusid, vaid kasvatab," lisas Reinsalu.

Ministeeriumite kärpekuur

Eelarve tasakaalustamiseks on valitsus otsustanud, et ministeeriumid peavad leidma kokkuhoiuvõimalusi ka järgmiste aastate kuluplaanides. Kõik ministeeriumid on saanud ülesande vähendada aastatel 2020-2023 oma seniseid plaane tegevuskuludes ja investeeringutes. Kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub sügisel riigieelarve arutelude käigus.

"Need kokkuhoiu kohad olid tuleval aastal 84 miljonit eurot, mis moodustab 3,2 protsenti eelarvest. See on täiesti mõistlik ratsionaliseerimine," ütles Helme pressikonverentsil.

Eelarvenõukogu kriitika

“Kui tohin reeta saladuse, kergitada seda saladuse laegast, siis eelarvenõukogu arvas, et eelarve on pigem seaduspärane ning kärpimisel pingutame õige asja eest,” ütles Reinsalu. Mõni tund hiljem riigi eelarvenõukogu saadetud teade oli pisut teistes toonides. Kehtiva riigieelarve seaduse järgi tuleb aga pärast struktuurse tasakaalu saavutamist planeerida struktuurseid ülejääke, et varasemate aastate puudujääke kompenseerida.

“Seetõttu ei ole eelarvenõukogu hinnangul 2022.‒2023. aasta eelarvepositsiooni eesmärgid kooskõlas kehtiva eelarvereegli nõuetega. Selle vastuolu vältimiseks kavatseb valitsus riigieelarve seadust muuta, loobudes ülejääkide koostamise nõudest. See tähendaks juba teistkordset eelarvereeglite leevendamist viimastel aastatel. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole nii sage eelarvereeglite muutmine soovitatav, kuna see kahjustab Eesti eelarvepoliitika ja –reeglite usaldusväärsust,” ütles nõukogu esimees Raul Eamets teate vahendusel.

Martin Helme, rahandusminister

Teaduse rahastamise pärast streikide välja kuulutamine ja küünalde süütamine on poliitiline ažiotaaž.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum