Äripäev • 19 juuni 2019
Juhtkiri
Ainult tellijale

Swedbanki ennetav nahapäästmise samm

Pangajuhtide kõrvaldamine näitab, et rahapesukahtlustusi võetakse tõsiselt, kuid avatud suhtlusest ollakse veel kaugel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Swedbank peatas päevapealt Eesti haru tegevjuhi Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammevälja volitused seoses rahapesualase sisejuurdlusega „kuni täiendava info lisandumiseni“. Nõukogust lahkus Priit Perens. Kitt tunnistas Äripäevale, et otsus oli ootamatu, sest sama päeva hommikul polnud tal sellest veel aimu. Pank on kidakeelne: öeldi vaid, et juhtide töölepingud ja palgad jäävad teadmata ajani kehtima.

Äripäeva hinnangul on tegemist üllatava käiguga, mis näitab, et rahapesuskandaal on vaibunud vaid näiliselt ja sisejuurdlus on tekitanud võimsa veekeerise, mis on endasse tõmmanud ka pangajuhid. Kas keeris nad kanalisatsiooni viib, selgub välisekspertidega koostöös läbi viidava juurdluse lõpus.

Ilmselt on Swedbankil põhjust arvata, et uurimine võib tuua nii panga kui ka Eesti jaoks ebameeldivat infot. Kui see info puudutab tippjuhte, siis on pangal targem ennast neist distantseerida. Kuna panka on varem nõukogu tegevusetuse pärast teravalt kritiseeritud, tundub tippjuhtide „külmutamine“ ennetava sammuna juhuks, kui rahapesukahtlustused kinnitust leiavad. Kui tippjuhte saab sellega seostada, saab pank öelda, et kõrvaldas need inimesed esimesel võimalikul juhul, kui uurimine selleks võimaluse andis. See vähendab nii mainekahju kui ka uudise mõju aktsia hinnale, mida Swedbank on tänavu juba valusalt tunda saanud.

Kui Robert Kitt oleks saanud Eesti Panga juhiks, oleks ainuüksi kahtlustuste õhusolemine muutnud keskpanga rünnatavaks. Swedbanki samm kinnitab, et on hea, et seda ei juhtunud.

Pole selgitusi, pole avatust

On tähelepanuväärne, et tippjuhtide volituste peatamisega samal ajal taandus või taandati panga nõukogust Priit Perens. Tema oli see, kes juhtis Swedbank Eestit skandaali keskmes oleval ajal (2008–2014). 2015. aastal hakkas ta juhtima Balti pangandust ja tegi seda kuni 2017. aastani, lahkudes sisuliselt päevapealt pärast seda, kui Läti filiaali trahviti rahapesuvastase seaduse rikkumise eest. Perensi lahkumine tekitab siiani küsimusi. Ilmselt oskaks just tema anda rahapesukahtlustuste kohta vastuseid, kuid seni on ta paraku vaikinud. Kui ta suu avaks, tooks see nii mõnegi põletava küsimuse kohta selgust.

Eelkõige peaks aga avatum olema Swedbank, kellelt ootame endiselt selgitusi. Äripäev on varem kirjutanud, et Swedbank peab rahapesusüüdistusi võtma väga tõsiselt. Praegune samm näitab, et seda tehakse, kuid samas korratakse ikka Danske panga viga. Endiselt ei selgitata midagi. Eile anti pangajuhtide tagandamise põhjuste ja sisejuurdluse tulemuste kohta null bitti infot. Panka on nigela kommunikatsiooni eest kritiseerinud mitte ainult meedia, vaid ka aktsionärid, Rootsi valitsuse ministrid, rahapesueksperdid jt.

Danskele maksis kommunikatsiooniviga ja tõrjuv suhtumine kätte panga väärtuse kukkumisega umbes poole võrra ühe aasta jooksul. Swedbanki aktsia on aasta alguse tipust kukkunud kolmandiku võrra, hööveldades panga turuväärtusest maha üle 10 miljardi dollari. Ja kuigi Swedbank teenib erinevalt Danskest mühinal kasumit edasi, pole skandaali kõik järelmid veel kohale jõudnud, asja uurivad Eesti, Rootsi ja USA organid.

Rahapesuskandaali suppi saame paraku veel pikka aega lürpida.

Hetkel kuum