Eesti üks esimesi maastikukujundusettevõtteid Kivisilla OÜ tähistab 30. tegevussaastat

Kivisillal on pikaajaline stabiilne kollektiiv ning osad töötajad on olnud ettevõttes üle 15 aasta  Foto: Aron Urb

Eesti Vabariigi algusaastal asutatud perefirma Kivisilla OÜ oli üks esimesi maastikukujunduse- ja ehitusega tegelevaid ettevõtteid Eestis. Kui Ülle ja Urmas Grišakovi loodud ettevõte alustas 30 aastat tagasi kahe palgatöölisega, siis tänaseks on ohjad haaranud peretütar Kadri, firmas töötab 20 inimest ning pargi- ja aiaprojekte teostatakse üle Eesti.

Enne oma ettevõtet tegeles Ülle Grišakov maastikuarhitektuuriga Eesti Metsainstituudi SKP-s ning Urmas Grišakov oli aastaid Haljastuse REF-i juhataja. Kivisilla põhitegevused on läbi aastate olnud maastikuarhitektuurne projekteerimine, maastikuehitus, sisehaljastus ning aiahooldus. „Meie ettevõtte olemust on palju kujundanud kuulumine ELCA (European Landscape Contractors Association) Firmade Komiteesse, mis andis võimaluse juba 90ndatel suhelda Euroopa kolleegidega, näha seal kujundatud aedu ja parke ning lähemalt tutvuda nende töökorraldusega. Esimestel aastatel saatsime talveperioodil töötajaid praktikale läbi ELCA kontaktide Saksamaa firmadesse ning osaleme siiani aktiivselt nende üritustel,” räägib Ülle.

Juba 1990ndate lõpul otsustati juurutada ISO9001 kvaliteedijuhtimise süsteem, et tagada ühtlane kvaliteet tööprotsessile ja dokumendihaldusele. „Kuigi Eestis maastikuehitusfirmadelt ISO otseselt ei nõuta, aitab see meil iga-aastaselt väga kriitiliselt tehtut üle vaadata ja arutada tulevikuperspektiive. Auditi käigus on väga rõõmustatav saada klientidelt positiivset tagasisidet, mis näitab, et oleme õigel teel.”

Ülle meenutab, et 2000. aastate buum oli Kivisillale väga edukas, kasvati jõudsalt ja tööl oli koguni umbes 50 inimest. „Kui saabus 2009. aasta kriis, tuli kiirelt ümber hinnata firma struktuur ja personalipoliitika. Viisime miinimumini toetavate ametikohtade osakaalu, et panustada lisaväärtust tootvatesse töötajatesse. Nii suutsime püsida tegevuses ning hoida Kivisilla väärtuseid kandvaid inimesi.”

Kivisillal on pikaajaline stabiilne kollektiiv ning osad töötajad on olnud ettevõttes üle 15 aasta. „Eelkõige peame töötajate juurest oluliseks huvi eriala vastu. Kui tööd tehakse hea meelega ja töötaja on üks lüli ideaalse aia kujundamise protsessis, paistab see ka lõpptulemusest välja,” ütleb Kadri.

Oma töötajaid hinnatakse ja hoitakse – moodsad olmetingimused ja kvaliteetseid töövahendid on üks osa töötajate hoidmises. „Eelkõige arvame aga, et töötaja hindab isiklikku suhtlust ja seda, et ülemused ei ole kõrgel ega kaugel,” nendivad Ülle ja Kadri. „Saame seda võimaldada, kuna kollektiiv on optimaalse suurusega. Samuti on meil tavaks teha kollektiivile ühiseid motivatsiooniüritusi, et hoida ühtsuse tunnet!”

Oluline on leida lahendusi, mitte vabandusi

Rätsepatööna loodud maastikukujundus arvestab iga kliendi isikupära ja personaalseid vajadusi  Foto: Aron Urb

Kivisilla tugevuseks on stabiilne töötajaskond ning keskendumine kvaliteedile. Tegevjuht Kadri Grišakov nendib, et alati eelistatakse kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid materjale. Kõige odavama lahenduse ostmine ei taga üldjuhul soovitud tulemust. Pakutakse nn „võtmed-kätte” teenust ehk klient saab tellida projekti koos rajamisega ning hilisema aiahoolduse aiakujunduse säilitamiseks. Tuues paralleeli tootmisettevõttega, tuleb ju enne tootmist ehk rajamist läbida põhjalik disainiprotsess ja leida vastused kõikidele küsimustele.

Foto: Tiit Koha

„Projektipõhisus annab nii meile kui ka kliendile sujuva koostöö, kuna projekti tegemise käigus on läbi arutatud kõik detailid, materjalid, hinnad ning töögraafikud. Seega ebameeldivaid üllatusi tuleb vähe,” kirjeldavad omanikud. „Meie maastikuarhitektid teevad rajamistööde käigus regulaarselt autorijärelevalvet, sest väga oluline on kvaliteetne ning esteetiline lõpptulemus. Kliendi ja arhitekti nägemus peab saama reaalsuseks ning hea lahendus sünnib alati koostöös tellijaga. Rätsepatööna loodud maastikukujundus arvestab iga kliendi isikupära ja personaalseid vajadusi ning pereettevõttena hindame kõrgelt vahetut kommunikatsiooni ja teineteisemõistmist nii omavahel kui ka klientidega. Paljude koostööpartneritega on meil samuti väga pikaajalised suhted. Hindame eelkõige suhtumist, et otsime lahendusi, mitte vabandusi. Väärtustame ausust ja püüame alati samaga vastata.”

Maastikuarhitektuuri projekte tehakse nii era- kui ka äriklientidele. Samuti võetakse tihti osa projekteerimise riigihangetest, mille tellijateks on linnad ja omavalitsused. Hangete puhul on Kivisillal olemas nõutavad kompetentsid: Muinsuskaitse tegevusluba ning Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8. Kümnete tunnustatud eraaedade kõrval on nende käe alt tulnud näiteks Tallinnas Harju tänava haljasala, Tondiloo ja Priisle park Lasnamäel, Pärnu Rannapark, Sillamäe Rannapromenaad koostöös Selektoriga, Koreli oja park Võrus jne.

Foto: Tiit Koha

Eelkõige kõnetavad ettevõtte maastikuarhitekte projektid, mis pakuvad huvitavaid väljakutseid ja on ajaloolise taustaga – see on nagu rännak ajas. Üks viimase aja suuremaid ajaloolisi pargiprojekte oli Muinsuskaitse tunnustuse pälvinud Keila-Joa Park. Lisaks on Kivisilla aidanud alates aastast 2005 kaasa Ülemiste City välisruumi kujundamisele, kuhu tekkinud hoonete vahelise avaliku ruumi kasutamist naudivad nii seal töötavad inimesed kui ka külalised.

Foto: Tiit Koha

Rajamise ning hoolduse kliendid on enamuses erakliendid, kuid pikalt on koostööd tehtud ka Tehnopolis Ülemistega. Maastikuehitus ei sisalda endas ainult haljastust, vaid sinna kuulub kõik, mida aia rajamiseks on vaja teostada – alates vertikaalplaneerimisest ning sadevete juhtimisest, lõpetades müüride, teede, terrasside, istutusalade ja muruga. Samuti on Kivisilla meeskond ehitanuid koostöös parteritega spordiväljakuid, seiklusradasid ning aiamajakesi. Viimaste aastate rajamise suurim objekt eraaedade kõrval oli koostöös RTS Infaga Tammsaare pargi rajamine.

Tulevikus tuleb veel rohkem rõhuda jätkusuutlikkusele ja elurikkusele

Foto: Tiit Koha

Kui turismi- ja meelelahutusfirmadel oli mullu raske, siis aiakujunduse ning taimedega tegelevatele ettevõtetele oli aasta Grišakovide sõnul soodne. „Paljud eneseisolatsioonis inimesed hakkasid mõtlema aiakujundamisele ning meid kutsuti teostama varasemaid lauasahtlis oodanud projekte. Õnneks oli eelmine talv lumevaene, nii sai töödega varakult alustada. Sarnaselt paljudele teistele tuli tellijatega suhelda ka läbi Teamsi keskkonna, mis tagantjärgi mõeldes säästab palju aega, sest ei pea ühelt kohtumiselt teisele sõitma.”

Tulevikust rääkides ütleb tegevjuht, et eelkõige keskendutakse jätkusuutlikusele. „Muutusi saab rakendada läbi projektide, mida hiljem hakatakse rajama ja läbi selle ka inimeste poolt kasutama. Samuti käime ajaga kaasas – kui vanasti toimus kõik paberi ja pliiatsiga, siis tänapäeval oleks see mõeldamatu. Projekteerimisel lähtume nii eraklientide kui ka riigihangete puhul projekteerimise standardist, mis määrab juba projekti etapid ning koosseisu. Uuendame programmide tarkvara süstemaatiliselt, et olla kursis uuemate funktsioonidega. Ja kui mingi hetkeni saime oma IT haldusega ise hakkama, siis kiire IT areng veenis meid operatiivseks tegutsemiseks palkama IT-firma.”

Samuti pööratakse Kivisillas rohkem tähelepanu kliimamuutustele ja sellega kohanemisele: projekteeritakse rohkem vett läbilaskvaid pinnakatteid ning juhindutakse sellest, et linna haljasaladel tuleb vett eelkõige koguda, mitte kanalisatsiooni juhtida. Lisaks on oluline jälgida ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse suunda, samuti muutub igapäevategevustes üha olulisemaks avalik ruum ja selle kvaliteet.

Veel üheks missiooniks on eriala arendamine ja propageerimine nii maastikuarhitektuuri kui ka maastikuehituse vallas. Ülle ja Urmas Grišakov kirjutasid kaheosalise raamatusarja „Aiakujundus Eestis”, mille fotod pärinevad valdavalt Kivisilla projekteeritud ja rajatud aedadest. Samuti on Kivisilla looming kajastatud kahel näitusel. Ülle on olnud tegev maastikuarhitektuuri õppejõu ja professorina Kunstiakadeemias ja Tallinna Tehnikaülikoolis ning kaasatud maastikuarhitektuuri õppekavade koostamisele. Panustand on maastikuehituse kutsestandardi väljatöötamisele ning väga oluliseks peetakse hoida kätt eriala pulsil ning teha koostööd koolidega. Igal aastal võetakse firmasse ka praktikante, et jagada õpilastega oma teadmisi ning kasvatada järelkasvu. Kivisilla eesmärk ettevõtjana midagi ühiskonda tagasi anda.

www.kivisilla.ee

Hetkel kuum