Artikkel
Juubel 2022
  • Valgustitootja Glamox 30: äris loevad tulemused ja valmisolek uuteks asjadeks

    Glamox AS juhatuse liige ja müügidirektor Valdo Ruul

    Terviklike valgustilahenduste tootja Glamox AS on Eesti turul tegutsenud juba 30 aastat. Üle maailma valgusteid müüva ettevõtte juhatuse liikme ja müügidirektori Valdo Ruuli sõnul loevad äris eelkõige tulemused ning valmisolek uuteks asjadeks.

    „Viimaste aastate tulemustega oleme rahul, kriisi ajal on suurenenud nii meie käive kui ka töötajate arv ning tooteportfelli lisandus palju uusi tooteid, mis on meie arengu jaoks järjekordne oluline samm,” ütleb Ruul. „Usun, et Glamoxi edu võti on olnud aastatepikkune stabiilne kasv ja valmidus kasvada ning muutuda koos turu vajaduste ja arenguga. Ettevõtte tugevust ja olulisust kontserni seisukohalt näitab ka fakt, et meie tänavu 75aastaseks saava Norra emafirma juhatusse kuulub juba viis aastat ka eestlane, kuigi varasemad 80 aastat on Glamoxi juhatuses olnud ainult norralased.”
    AS Glamox on Norra kontserni Glamox ja ASi Harju Elekter poolt 1992. aastal moodustatud aktsiaselts, mis 2000. aastast kuulub 100% Glamoxi kontsernile. Algusaastatel valmistas ettevõte peale valgustite ka elektriradiaatoreid, kuid see valdkond müüdi 22 aastat tagasi partnerile. Täna on Glamoxil Keilas ligi 300 töötajaga tehas ja toodangust eksporditakse 97% mahtudest üle maailma, sest Glamoxi tooted vastavad kõigile Euroopas kehtivatele standarditele ning mitmed valgustid on heaks kiidetud ka Ameerika turu jaoks.
    Glamoxi klientuur on ettevõtted ning edasimüüjad, näiteks elektrimaterjalide hulgimüüjad üle Euroopa, samuti arhitektid, sisekujundajad ja projekteerijad. Toodang jaguneb kaheks segmendiks: laevandus ning maismaaehitused, nagu tervishoid, tööstus, avalikud asutused, kauplused ja välisvalgustus.
    Tööstusvalgustus on väga lai teema, hõlmates keskkondi alates külmladudest ja kuumadest metallivalutehastest kuni plahvatusohtlike keskkondadeni. Lisaks elektrostaatikavaba keskkonda eeldav elektroonikatööstus ning toiduainetööstus, kus valgustisüsteem peab olema vastupidav niiskusele ja pritsmetele. Tööstuses tehakse täppistööd, näiteks treialile on oluline lisaks üldvalgustusele ka piisav kohtvalgus, mis peab olema väga hea värviedastusega ja vastupidav intensiivsele kasutamisele.
    Glamox annab kõigile oma valgustitele viieaastase garantii. „Saame seda lubada, sest oleme eelnevalt oma laboris kõik materjalid ja komponendid läbi testinud. Testime näiteks valgusti vastupidavust korrosioonile ning külmakambri pluss- ja miinuskraadidele, elektromagneetilist ühilduvust, teeme vee- ja vibratsiooniteste,” loetleb Ruul. Ühe valgusti eluiga on tänapäeval juba 100 000 tundi, mis tähendab 24tunnise töötamise juures 8760 tundi aastas ehk 11 aastat ning 10tunnise töötamise juures üle 20 aasta! Ja ka siis valgustid mitte ei kustu, vaid jätkavad tööd madalamal tugevusel.
    Glamox pakub valgustivahetusvõimalust „vana asemele uus”, kus olemasolevate kaablite külge paigaldatakse uued, oluliselt paremate omadustega ökonoomsed LED-valgustid. Vahetades senine 450vatine valgusti 150vatise vastu, on energia kokkuhoid kolmekordne. Lisaks pakutakse juhtmevaba valgustite kaugjuhtimissüsteemi, millega saab seadistada valgustid automaatselt töötama vastavalt inimeste kohalolule ja päikesevalguse olemasolule. Tänaste elektrienergiahindade juures on sellise süsteemi tasuvusaeg suhteliselt lühike.
    Uudsed valguslahendused baseeruvad inimese bioloogial ja loodusel
    Kehv valgustatus töökohal võib põhjustada füüsilisi vaevusi ja silmade väsimust, sest organism hakkab paremaks nägemiseks kompenseerima viletsaid valgustingimusi ebatervislike asendite kaudu. Seega mõjutab töökoha valgustatus töötulemusi, tervist ja heaolu. „Aina populaarsem on inimkeskne valgustus, mis jäljendab päikesevalguse liikumist – hommikuti on valgus kollakam, päeval erk ja sinakam ning õhtul taas hubasem. Selline lahendus parandab töötaja aktiivsust ja tähelepanuvõimet,” annab Ruul nõu.
    Ta nendib, et Glamoxi üks konkurentsieelis on kindlasti tehnilised lahendused ja suurepärane oskusteave, aga ka pisidetailid nagu kaugjuhitavus ning põhjalik eestikeelne dokumentatsioon. Ja muidugi on suureks abiks kohapealne tootmine, mis tagab tarnetäpsuse ja -kiiruse.
    Ruuli sõnul on ta väga uhke oma meeskonna üle, kes arendab ja valmistab valgusteid vastavalt klientide vajadustele. „Ainult sellise meeskonnaga saame hoida taset ja kasvatada müüginumbreid! Näiteks üleminek traditsioonilistelt valgustitelt LED-valgustitele oli kiire, toimudes vaid 2–3 aastaga. Oli suur väljakutse teha senised projektid ümber ning veenda kliente eelistama uut lahendust. Aga oleme saanud palju positiivset tagasisidet, kliendid on õnnelikud, et nad ei langenud hinnalõksu, vaid said rahulolu pikkadeks aastateks!”
Seotud lood

Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.