Restoranitest: Eesti esimene meierei-restoran

Tegijate mõte käis ilmselt küll teistpidi: oli vaja täita kunagisest Raeköögist tühjaks jäänud ruumid millegi “söödavaga” ja küllap andis inspiratsiooni ka esimese korruse Beer House oma pruulikojaga. Pruulikojaga oli Beer House teenäitaja – see hakkas tööle ammu enne käsitööõllebuumi.

Meiereisid pole piimandusmaana kuulsust kogunud Eestis aga enam ühtegi alles jäänud. Kas nüüd võib oodata ka meiereibuumi? Tänapäeval kuulub sõna “meierei” pigem arhaismide kui igapäevaleksika hulka, seepärast otsisin eesti keele seletavast sõnaraamatust igaks juhuks selle tähenduse üles: meierei on väike ettevõte, kus piim töödeldakse (lihtsaiks) piimatoodeteks, piimatalitus.

Eesti piim, Itaalia juustud

Rae meierei jätkab traditsiooni vaid osaliselt: piim on meie, juustud aga Itaalia ja Türgi omad. Valmistatakse mozzarella, stracciatella, burrata, ricotta ja halloum’i nime kandvaid maailmas tuntud juuste. Köögikontseptsiooni autor on Eesti kokandustippude hulka kuuluv Dmitri Rooz, kes esindas tänavu Eestit kokkade olümpiaks peetava Bocuse d’Ori finaalis ja kelle “portfelli” kuuluvad ka restoranid Farm, Korsaar ja Beer House.

Menüü pakub oma maja juustusid nii ehedal kujul kui ka mitme roa komponendina. Ettekandja tungival soovitusel tellisime burrata juurde ka tomatisalati ja focaccia. Kuigi hind kasvas pearoa mõõtu, olid maitsed mõnusad ja kahele jagatuna jätkus sellest parajasti eelroaks.

Juust kuulub mitme roa koostisse. Lisaks oma majas toodetule leiab gorgonzola’t, kitsejuustu ja muud põnevat. Jänesekotlettidele annab maitset gorgonzola, söeahjus küpsetatud baklažaan on kaetud kitsejuustuga, sooja šokolaadiküpsetise lisand on sinihallitusjuustu jäätis jne. Aga juusturestoraniks pidada pole Rae Meiereid põhjust, menüüs on ka roogasid, millel juustuga midagi ühist pole.

Teeninduses on veel arenguruumi

Meierei ei tähendagi ainult juustu, vaid ka muid piimatooteid, näiteks kujutas kolme piima kook endast biskviitküpsetist, millele annavad mahlakust ja maitset kondenspiim, vahukoor ja piim. Magustoiduga oli aga sama lugu mis oma maja juustudega: parima maitseelamuse saamiseks on kolme piima koogile vaja veel midagi juurde tellida, sedapuhku olid need ettekandja – taas väga tungival – soovitusel värsked marjad. Kümmekond marja maksab kaks eurot, mis pole ju palju, kuid millegipärast jäi sellest “ekstrast” kergelt mõrkjas järelmaitse.

Teenindus oli Meiereis nooruslikult kraps, kuid arenguruumi on tublisti. Seda nii toitude tundmise kui ka joogipakkumise poolest. Toidu juurde joogi soovitamisel oli nooruke ettekandja üpriski abitu, natuke hakkas temast isegi kahju – midagi oli koolituse käigus küll omandatud, aga teadmistepagas oli alles väga õhuke.

Omaette vaatamisväärsus on art déco’st inspireeritud sisekujundus. Hiiglaslik restoran on eri tasapindade, avatud köögi ja avatud meiereiga kui suur vabrik. Sisekujundus ongi lahendatud industriaalses võtmes, hammasrattaid ja kette leidub kõige ootamatumates kohtades.

Hiljuti Äripäeva tunnustava märgi pälvinud restoranid

Rae Meierei, Dunkri 5, Tallinn, september 2017GOSPA restoran, Tori 2, Kuressaare, Saaremaa, august 2017Loona mõisa restoran, Loona küla, Kihelkonna vald, Saaremaa, august 2017Kohvik Retro, Lossi 5, Kuressaare, august 2017Dirhami Kalakohvik, Noarootsi vald, Dirhami, Läänemaa, juuni 2017

“Äripäev soovitab” kleepsu pälvivad alates 2016. aastast söögikohad, mis saavad restoranitestis kokku 25 või rohkem punkti.