Mõeldes tagasi lõppenud aasta meeldejäävamatele maitsetele, meenuvad kõigepealt sadamarestorani safraniräimed, Chemex-kannus valmistatud ja punase veini klaasist serveeritud Etioopia kohv ja külapubi vegekotlett - palett oli kirju.
- Restoran Juur oli üks kahest möödunud aastal kõrgeima punktisumma saanud restoranidest Dirhami Kalakohviku kõrval. Foto: Raul Mee
Eesti restoranielu kiirest arengust annab tunnistust asjaolu, et mitmel aastal on edetabelite etteotsa jõudnud uustulnukas, alles lühikest aega tegutsenud restoran. Selle aasta võimsaimaks tulijaks oli
restoran Juur Tallinnas Ülemiste Citys, kes Põhjamaade restoranigiidi White Guide hinnangul platseerus Eestis viiendaks,
minult aga sai aasta kõrgeima punktiskoori. Juure teevad eriliseks kohalikust toorainest gastronoomilisi imesid välja võluv peakokk, linna põnevaim kohvivalik - sealt ka nimetatud kohvielamus, korralik veinivalik, aga ka pilkupüüdev sisekujundus ja eriline asukoht.
Hoopis olulisemaks kui järjekorranumbrit mingis tabelis pean asjaolu, et Juur on omainimeste restoran, mitte ei püüa luua esinduskuvandit väljapoole. Kohaliku tooraine ja maitsetega mängitakse selleks, et pakkuda elamusi meile, kartuli-ja kapsamaa kodanikele, mitte siia saabunud toiduturistidele. Ilmselge, et põdrasamblast me kunagi toituma ei hakka, ükskõik mil moel seda taldrikule pannakse, kuid ka kodustest köögiviljadest, piimast, kalast ja lihast uute, vahel ootamatutegi maitsete väljavõlumisega tullakse Juures suurepäraselt toime.
Uudishimulik gurmaan aga ei piirdu kohalikuga, ükskõik kui elamusrohke see ka oleks, ja tunneb huvi ka teiste rahvusköökide vastu. Hoogsat täiendust on viimasel aastal saanud meie restoranimaastik Aasia poolelt. Paar aastat tegutseda jõudnud Jaapani Haku noppis viimasel Hõbelusika konkursil parima rahvusrestorani ja isegi parima peakoka tiitli. Lihtsamat, kuid samas ka trendikamat, pigem maitsetele kui vormile pühendunud Aasia kööki esindavad edukalt uustulnukad
Noodle Box ja
Baojaam.
Teenindus ei jõua järele
Mõnikord tundub, et mida paremaks saavad kokad ja mida kõrgemasse gurmeetaevasse lendavad menüüd, seda viletsamaks jääb teenindus. Vaevalt et ükski teenindaja kujutaks ette olukorda, kus ta jätab enda kodused külalised ilma tere ja tähelepanuta uksele seisma, ise elutoas rahumeeli veiniklaaside poleerimist või salvrättide voltimist jätkates. Kodus oleks selline olukord mõeldamatu, restoranides kordub see aga päevast päeva.
Kolmel korral neljast muutun restorani sisenedes nähtamatuks, seda isegi sellistes hea köögiga restoranides kui
Mon Repos ja
Kadriorg. Kui peaksin välja andma parima vastuvõtu preemia, ei läheks see mitte tippudele, vaid lihtsat Ameerika toitu pakkuvale Mack Bar-B-Que'le Tallinnas Tartu maanteel või pererestoranile
22 Family Resto Õismäel - soojad ja südamlikud mõlemad.
Heidi Vihma 10 lemmikut 2017. aastast juhuslikus järjekorras
17 fotot
- 22 Family Resto Õismäel, kes on tõstnud magalarestoranide lati suurusjärgu võrra kõrgemale. Nagu kohalikele elanikele orienteeritud restoranides ikka, on ka nende menüü üles ehitatud printsiibil ''igaühele midagi'', kuid erinevalt paljudest ei käi sealsetel tegijatel gurmee üle jõu ja rahvalik pool ei muutu sööklatoiduks. Foto: Raul Mee
Seotud lood
Soome 50 parimast restoranist pea pooled asuvad väljaspool Helsingit, kirjutas Soome uudisteportaal Yle.
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele