Äripäev • 10. veebruar
Jaga lugu:

Isegi koos sõbraga firmat alustades peab mõtlema ärisaladusele

Ettevõtjad lennujaamas.  Foto: Andras Kralla

Muudetud ärisaladuse kaitse seaduse suhtes peaksid tähelepanelikud olema näiteks idufirmad ja koos sõbraga äri alustavad ettevõtjad, aga ka need, kes muretsevad oma klientide andmebaasi varastamise pärast.

Muudetud ärisaladuse kaitse seadus defineerib senisest konkreetsemalt ärisaladuse ning loetleb õiguskaitsevahendid ja menetlusnormid, mis võimaldavad seda kaitsta, rääkis äriõiguse teabevara peatoimetaja ja advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat Anne Veerpalu.

Loodi selgust

Selleks, et ettevõtted saaksid end ebaausa konkurentsi eest kaitsta, tuleb tundlik teave klassifitseerida ärisaladusena ning vajadusel selle kaitseks kohtusse minna. „Võid alustada läbirääkimistega, kuid kui nende abil midagi ei saavuta, tuleb võtta ette tee hagiga kohtusse,“ nentis Veerpalu. „Muud automaatikat, mis kaitseks, seadusesse sisse kirjutatud ei ole.“

Ärisaladus

Teave, mis ei ole üldteada ja kergesti kättesaadav, millel on oma salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ning mille kaitsmiseks on ettevõte võtnud muu hulgas oma organisatsiooni sees kasutusele erinevaid meetmeid. Ärisaladuse hoidmise kohustus on firma juhtorgani liikmetel, kõigi teiste puhul saab selle hoidmist nõuda näiteks läbi vastava kokkuleppe töölepingus.

Seadusemuudatused tähendavad näiteks ümberpööratud tõendamiskoormist. „Vanasti oli nii, et kui keegi tunneb, et tema ärisaladust kasutati ära, pidi ta seda ise tõendama ning põhjendama ka tekkinud kahju – see on väga suur koormus ja võib tähendada kuude kaupa info kogumist, klientide otsimist, kes andmebaasist on kaasa võetud ja üritatud üle meelitada,“ rääkis Veerpalu. „Nüüd peab rikkuja kohtus tõendama, et tegelikult rikkumist ei ole, et kõik andmed on seaduslikult saadud, kasutatud ja avaldatud, et orgaaniliselt on jõutud samasuguse teadmiseni,“ selgitas advokaat.

Veerpalu sõnul on alati olemas variant, et kaks ettevõtet arendavad samasid asju, üks jõuab varem turule ja teine tunneb, et tema tööd on kopeeritud. „Pööratud tõendamiskohustus tähendabki, et see kes jõudis hiljem, peab tõendama, et ta on kõik ise loonud, pole kellegi saladust varastanud, midagi kopeerinud. Siis saab öelda, et ei ole kannatajat, vaid normaalne tegevus,“ selgitas Veerpalu.

Ärisaladuses tuleb kokku leppida

Selleks, et end kohtus efektiivsemalt kaitsta, soovitab Veerpalu koostööpartneritega kirjalikud lepingud vormistada ja väga selgelt kirja panna, mida ärisaladuseks peetakse. Seda ei kipu aga tegema näiteks idufirmad. „Kui kassikaliste ettevõtete vahel saadetakse enne igasuguseid läbirääkimisi ette konfidentsaalsuskokkulepped, siis idufirmades on neid vähem,“ tõdes ta. „Õige on konfidentsiaalsuslepe panna lauale ilma süümepiinadeta ja õigel ajal, ka idufirma investor tahab näha, et vara kaitseks on tehtud kõik, milleks ollakse suutelised,“ rääkis Veerpalu.

Üks näide idufirmade vaidlusest

Soomes tekkis eelmisel aastal kahe konkureeriva idufirma vahel vaidlus, kui alles testimisfaasis oleva ning veel avalikustamata Lunchie Marketi tootja süüdistas oma idee varastamises ResQ Clubi asutajat, kes oli Lunchie Marketi endine töötaja. Seis oleks selgem, kui pooled oleks omavahel sõlminud kirjaliku töölepingu või vähemalt konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustust sätestava lepingu. Pikemalt saab lugeda Äripäeva teemaveebist ituudised.ee.

Veel soovitab Veerpalu ärisaladuse kaitseks tehtavatesse lepingutesse lisada leppetrahve. „Selle eesmärk ei ole trahvi kindlasti nõudma minna, vaid preventatiivne tõrje eesmärk,“ selgitas advokaat. „Allakirjutanu teab, et kui ta jagab mingit tundlikku infot kas või oma kolleegile, siis vastutab ta ka selle eest, kui kolleeg seda edasi jagab, eriti kui riskitakse näiteks miljoni euro suuruse leppetrahviga,“ viitas Veerpalu sellele, et trahvide kirjapanemine suurendab osapoolte ettevaatlikkust.

Kehtib ka sõbra puhul

Samasid põhimõtteid tuleb kindlasti järgida juhul, kui ettevõte asutatakse koos sõbraga. Samas tasub silmas pidada, et tühipaljast ideed ärisaladusena kirja panna ei saa. „Loeb see, kas ärisaladusse on juba investeeritud – kui käite lihtsalt lõunal ja põrgatate ideid, siis on raske määratleda, kellele see kuulus,“ ütles Veerpalu. „Alati tuleb arvestada, et turul võib sama idee peale tulla ka iga teine, seega on idee kaitse väga keeruline ja kaitsta saab millegi objektiivset vormi – kui lõunast on edasi saadud ja tehtud investeeringuid või välja töötatud ärimudel, siis tasub reeglid kirja panna ning kehtestada konkurentsikeeld,“ lisas ekspert.

Idee kaitsmisel on Veerpalu sõnul oluline, kes selle enne teostab ja kapitali kaasab. „Näiteks idufirmade puhul on tavaline, et ideid jagatakse ja testitakse, nii saab teada, kas see on universaalne ja tasub üldse realiseerida,“ rääkis Veerpalu. „Seega ideid räägitaksegi selleks, et teisi inspireerida, kuid kui kaasad raha, muutub see millekski enamaks.“

Pikemalt saab ärisaladuste kohta kuulata Äripäeva raadio saatest "Teabevara tund".

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum