Ärisaladuse uus kord karistab rangemalt

2018. aasta lõpus jõustusid seadusemuudatused, mis puudutavad ka ärisaladust. Võrreldes varasema regulatsiooniga on uus sõnastus laiem ja karistus varasemast rangem.

Ettevõtjad peaksid perioodiliselt hindama, kas kogu oluline informatsioon on tegelikkuses määratletud ärisaladusena ning kas saladuses hoitavast teabest on teavitatud kõiki töötajaid, kes sellise informatsiooniga kokku puutuvad.   Foto: Andras Kralla

Eelmise aasta 17. detsembril jõustus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus ning sellega seotud muudatused karistusseadustikus ja menetlusseadustikes. Seaduse eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta sätted, mis sisalduvad Euroopa Liidu ärisaladuse kaitse direktiivis.

Mitu eriseadust sätestab ärisaladuse hoidmise kohustuse (näiteks äriseadustikust tuleneb ärisaladuse hoidmise kohustus ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetele, töölepingu seadusest tuleneb sama kohustus töötajatele), kuid see on üldjuhul täpsemalt määratlemata. Näidetena eranditest saab viidata advokaatide, audiitorite, arstide, notarite ja pankurite kutsesaladuse hoidmise kohustusele. Uus seadus kehtestab üldise ärisaladuse määratluse.

Samuti muudeti karistusseadustiku seda osa, mis käsitleb ärisaladust. Võrreldes varasema regulatsiooniga on uus sõnastus laiem ja karistus varasemast rangem. Karistusseadustiku muudatus sätestab, et ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise eest, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000 kuni 16 miljonit eurot.

Uues seaduses on selgelt sõnastatud ärisaladuse tunnused. Need ei ole iseenesest uued, kuid loodetavasti aitab uus seadus korrastada samas küsimuses seni kohtupraktikas valitsenud ebajärjekindlust. Näitena on Eesti kohus sisustanud ärisaladuse määratlust muuhulgas nii, et teabe avaldamine võib panna konkurendi eelisolukorda. Teisel näitel on kohus jätnud arvestamata, kas teave on juba avalik.

Millised on ärisaladuse tunnused uue seaduse alusel?

1) Teave on salajane ehk see ei tohi olla üldteada ega kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt sellise teabega tegelevad;

2) teabel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu;

3) teabe salajas hoidmiseks on kasutusele võetud vajalikud meetmed.

Selleks, et töötajate jaoks oleks ärisaladus äratuntav ja kehtiks selle hoidmise kohustus, tuleks ärisaladuse koosseis kindlaks määrata lepingus või muus töötajale teatavaks tehtavas dokumendis, näiteks ametijuhendis või töökorralduse reeglites. Lisaks töötajatele on oluline sõlmida konfidentsiaalsuslepingud ka ettevõtte võtmeisikutega (näiteks juhatuse liikmetega) ja muul lepingulisel alusel töötavate isikutega (näiteks käsunduslepingu alusel teenust osutava IT-spetsialistiga või reklaamiagentuuriga).

Saladuses hoitava teabe koosseis muutub aja jooksul ja ettevõtjal on võimalik sellest töötajat igal ajal töö- või teenistussuhte kestel teavitada. Kuivõrd ärisaladuse hoidmise kohustus jääb ettevõtja õigustatud huvide kaitseks kehtima ka pärast töö- või muu teenistuslepingu lõppemist, saab tööandja või käsundiandja muudatustest teavitada endist töötajat või juhatuse liiget või muud teenuse osutajat ka pärast suhte lõppu. Eeldus on viimasel juhul muudatustest teavitamisel see, et töötajal või muul teenistujal oli töösuhte kestel ligipääs sellistele andmetele ja need vastavad eelnevalt loetletud kriteeriumitele. Näiteks ei ole mõtet pärast töölepingu lõppemist endisele töötajale teadet saladuses hoitava teabe kohta saata, kui selline informatsioon on avalikustatud. Samuti tuleneb direktiivist, et töötajatel peab olema võimalik kasutada ausal viisil tavapärast tööd tehes omandatud kogemusi ja oskusi.

Mis liigitub ärisaladusena?

Ettevõtjad peaksid perioodiliselt hindama, kas kogu oluline informatsioon on tegelikkuses määratletud ärisaladusena ning kas saladuses hoitavast teabest on teavitatud kõiki töötajaid, kes sellise informatsiooniga kokku puutuvad. Kuigi saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on üks võimalik töölepingu ülesütlemise alus, tuleb arvestada, et selline kohustus võib põrkuda töötaja sõnavabadusega, samuti töötaja õigusega nõuda tema kohta kogutud andmete parandamist või õigusega vastata töötaja kohta esitatud väidetele. Sõnavabadus peab Euroopa Inimõiguste Kohtu selgitustel olema kaitstud tööandja ebamõistlike nõudmiste eest töötaja lojaalsusele.

Ärisaladust sisaldav teave tuleks märgistada viitega "konfidentsiaalne" või "asutusesiseseks kasutuseks". Samuti peaks paika panema kindlad protseduurireeglid, kuidas ärisaladust sisaldava teabega ümber käia, ja kehtestama dokumentidele, mis ärisaladust sisaldavad, piiratud ligipääsu.

Töötajaga, juhatuse liikmega või muul alusel teenust osutava isikuga sõlmitavasse töölepingusse, muusse teenistus- või käsunduslepingusse oleks mõistlik lisada leppetrahvi klausel, mida saaks rakendada juhul, kui rikutakse ärisaladuse hoidmise kohustust. Sellisel juhul ei peaks tööandja tõendama tekkinud kahju suurust, kuna leppetrahvi võib nõuda tegelikust kahjust sõltumata.

Millised tegevused rikuvad ärisaladuse hoidmise kohustust?

1) Ärisaladuse ebaseaduslik saamine;

2) ärisaladuse ebaseaduslik kasutamine;

3) ärisaladuse ebaseaduslik avaldamine.

Ärisaladuse saamine on ebaseaduslik, kui selleks on kasutatud näiteks vargust, häkkimist või mistahes muid toiminguid, mida saab pidada ausa kaubandustavaga vastuolus olevateks. Ärisaladust võivad ebaseaduslikult kasutada ja avaldada nii isikud, kes on selle saanud ebaseaduslikult, kui ka isikud, kes on ärisaladuse saanud küll seaduspäraselt, kuid rikuvad selle saladuse hoidmise kohustust või kasutuspiirangut. Viimase kohta võib näitena tuua olukorra, kus töötajale saab ärisaladus teatavaks tööülesannete täitmise käigus (ehk seaduspäraselt), kuid ta avaldab selle tööandja konkurendile (ehk ebaseaduslikult).

Sellise näite korral vastutab ka tööandja konkurent ärisaladust sisaldava teabe saamise, kasutamise või avaldamise eest, kui ta selle saamise, kasutamise või avaldamise ajal teadis või pidi teadma, et tegemist on konkurendi ärisaladusega, mille töötaja avaldas talle ebaseaduslikult. Seaduse seletuskirja kohaselt saab ärisaladuse saamist heauskne isik pidada seaduspäraseks hetkeni, mil temani jõuab teadmine, et isik, kellelt ta ärisaladuse sai, on käitunud seadusevastaselt. Pärast seda muutub ka tema enda poolt ärisaladuse kasutamine ja/või avaldamine ebaseaduslikuks.

Millal ei ole ärisaladuse saamine, kasutamine või avaldamine ebaseaduslik?

1) Juhul, kui see on vajalik, et avalikustada avalike huvide kaitsmise eesmärgil ebaseaduslik tegu;

2) juhul, kui see on vajalik, et töötaja saaks töötajate esindaja kaudu kaitsta oma õigusi ja huve;

3) juhul, kui see on vajalik, et kaitsta tunnustatud õigustatud huvi.

Ebaseadusliku teo avalikustamisega seotud täpsem regulatsioon on praegu olemas korruptsioonijuhtumitest, rahapesust, finantssektori kuritarvitustest ja tsiviillennunduse ohtudest teavitamise kohta, samuti mõningatest kuritegudest teavitamise kohta. Samas ei ole üldisemat, muudes olukordades ebaseaduslikest tegudest teavitamise regulatsiooni. See niinimetatud vilepuhujate kaitse on seotud vastava direktiivi ettepanekuga, mis ei leidnud riigikogu komisjoni 8. oktoobri 2018 otsusega toetust. Seejärel on ettepaneku sõnastust täiendatud ja ilmselt võetakse direktiiv lähitulevikus siiski vastu. Selle ülevõtmiseni tuleb eelnevalt loetletud sätete rakendamisel hinnata sellise tegevuse vajalikkust, arvestades mõlema poole, se tähendab nii ettevõtja kui ka töötaja, juhatuse liikme või muul alusel teenust osutava isiku huve. Sätete täpne sisustamine, sealhulgas tunnustatud õigustatud huvi määratlemine, kujuneb kohtupraktika käigus.

Mida saab õigustatud isik ärisaladuse kaitse rikkumise korral teha?

1) Rakendada seadustes sätestatud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas öelda leping üles, nõuda kahju hüvitamist, nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist, taotleda kohtult hagi tagamist, paluda prokuratuuril algatada kriminaalmenetlus.

2) Nõuda ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamise lõpetamist või keelamist.

3) Nõuda, et keelataks ärisaladust kahjustava kauba tootmine, pakkumine või käibesse laskmine või sellisel eesmärgil importimine, eksportimine või ladustamine.

4) Nõuda, et rakendataks ärisaladust kahjustava kauba suhtes mõistlikke abinõusid, muu hulgas ärisaladust kahjustava kauba hävitamist, tagasivõtmist või turult eemaldamist.

5) Nõuda ärisaladust sisaldava dokumendi, asja, materjali, aine, elektroonilise faili või selle osa hävitamist või endale üleandmist.

Kokkuvõtvalt on uue seadusega loodud selge ärisaladuse määratlus ja tõhustatud selle kaitset.

Artikli autorid on advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaat ja partner Rando Maisvee ning sama büroo vandeadvokaadi abi Mirjam Võsu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum