TOP 10 muutust Eesti õiguskorras 2018. aastal

2. Tulumaksuvaba miinimumi arvestamise kord.

3. Ärisaladuse direktiiv – ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus. Defineeriti täpsemalt ärisaladuse mõiste ja reguleeriti täpsemalt ja paremini nõudeõigusi ehk mida saab teha, kui rikutakse ärisaladust. Teadvalt keelatud ärisaladuse saamine kriminaliseeriti ning määratleti selgelt ära, et intellektuaalne vara on ärisaladus.

4. Tegeliku kasusaaja avaldamise kohustus. 31. oktoobril 2018 pidid olema andmed esitatud.

5. Äriregister võib sisuliselt hinnata temale esitatud dokumente ja küsida, miks te seda teete.

6. Väikeaktsionäride kaitse teema.

7. Jõustus Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärus (rahvakeeli GDPR), millega inimesed said oluliselt õigusi juurde. Näiteks õigus andmeid kaasas kanda (masinloetaval kujul), õigus olla unustatud. Ettevõtjate jaoks tähendab see olulisemalt karmimaid trahve, näiteks väiksem rikkumine on karistatav kuni 2 protsendiga ülemaailmsest käibest ja suurem rikkumine kuni 4 protsendiga ülemaailmsest käibest. Euroopa Komisjonilt on tulnud suunis, et pigem kohe trahvida, mitte hoiatada.

8. Sundmoodustati korteriühistud.

9. Apteekide reformi ümber toimuv.

10. Euroopa Liidu määrusega kaotati geoblokeering, mis tähendab seda, et kaupade ja teenusete ostmisel ei saa enam diskrimineerida Euroopa Liidu kodanikke lähtuvalt nende asukohast.

26. detsembril oli Äripäeva raadios eetris saade "Triniti eetris", kus Erki Vabamets ja Tanel Kalaus rääkisid äriõiguse olulisetest arengutest ning värskest kohtupraktikast. Selles saates räägiti ka põhjalikumalt edetabeli 5. punktist ehk äriregistrile antud õigusest hinnata sisuliselt registrile esitatud dokumente. Vabametsa ja Kalause hinnangul on sellise õiguse andmine halb pretsedent Eesti äriõiguses.