Sutter: tulemused olid üle ootuste head

Rekordiline neljas kvartal tõi Eesti Energiale kolmandiku ärikasumist ja 38% puhaskasumist.   Foto: Andras Kralla

Eesti Energia tulemustest, oma palgast, õlitootmisest, taastuvenergiast ja teistest tulevikuplaanidest rääkis Hando Sutter, kelle juhatuse liikme lepingut sel nädalal veel neljaks aastaks pikendati.

Kas puhaskasumi selline tõus oli üllatus, sest eelmist aastat mõjutas tugevalt Auvere jaama eest saadud trahvide lõppemine?

Oli üllatav, oli pisut üle ootuste, sest möödunud aastal oli turbulents kõigis sisendihindades väga karm. Kui sellisest madinast positiivse tulemusega välja tulime, siis järelikult toimisime õigesti, valisime riskipositsioonid õigesti.

Kas Eesti Energia vajab tänavu omaniku omakapitali juurde?

Otseselt ei vaja, kõik plaanid on tehtud sellised, et saame ise hakkama. Saame dividende maksta – sel aastal 57 miljonit eurot. Kas kasvuambitsioone, õlitehast näiteks, rahastada riigi või erakapitaliga, see on poliitiline otsus. Kontserni likviidsuspositsioon on praegu parem kui ootasime.

Eesti Energia teenis 875 miljonise käibe pealt 106,2 miljonit eurot kasumit ehk 6 protsenti enam kui aasta varem. Ettevõte pakkus dividendideks välja 57 miljonit eurot, sellele lisandub tulumaks.

Palju õnne töölepingu pikendamise puhul. Mida te tööandjale selle saamiseks lubasite?

Aitäh. Eesti Energial olid 2015–2016 raske aeg, elektri ja õli hind oli languses, head plaani, kuidas muutuvatele oludele vastu minna, ei olnud. Nüüd on selline plaan olemas, selle realiseerimine algas eelmine aasta väga tugevalt, küllap selle plaani algusfaasist edasi viimiseks nõukogu positiivse otsuse langetaski.

Mida te loodate selle ajaga korda saata?

Taastuvenergia osakaalu suurendamine aastaks 2022 võib tunduda lihtne hüüdlause, aga nende projektide elluviimine on muidugi tehniliselt keeruline, need on väga suured investeeringud. Teiseks põlevkivienergeetika ümbermõtestamine, õlitootmisega seonduv, kolmandaks võrkude arendamine, uute teenuste pakkumine.

Paljud on ette heitnud, et Elektrilevi trügis internetiturule

Nn viimase miili leping oli riigihange, see toimus turutingimustel, meie pakkumine oli järgmisest pakkumisest ligikaudu kaks korda odavam, sest me ehitame selle juba olemasoleva infrastruktuuri peale. Sellel on sotsiaalmajanduslikult omakorda positiivne mõju. Kuhugi me jõuga ei trügi, aga konkurentsivõimelisi teenuseid tahame pakkuda küll.

Otsus, kas Eesti Energia ehitab uue õlitehase, langetatakse pärast eelprojekti valmimist aasta lõpus.

Kas uus õlitehas tuleb?

Me liigume selles suunas ja saladust sellest ei tee. Õlitootmine on kõige mõistlikum asi, mida põlevkiviga teha, saab kaks korda rohkem energiat kui elektrist. Ka on globaalne turg sellel kaubal väga likviidne. Lisaks on vajalik käivitada vesiniktöötlusüksus, millega põlevkiviõli väävliühenditest puhastada, seda on vaja kogu sektorile. See on ka lähiaja küsimus.

Kui palju teie palk tõusis?

Minu palk koosneb kuupalgast ja tulemustasust. Kui järgmine aasta läheb ettevõttel sama hästi, siis loodetavasti aastatasu kasvab. Täna avalikustasime eelmise aasta teenistuse (210 000 eurot– toim), avalikustame ka edaspidi.

210 000 eurot oli Hando Sutteri tasu eelmisel aastal, 2017. aastal oli see 202 000 eurot.

Üks Eesti Energiast sõltumatu otsus, mis mõjutaks teie käivet ja kasumit enim?

Vene elektri impordi piiramine. Kui elekter on turukaup, siis peavad turud toimima, kui meil on CO2-kvoodid, siis ei saa turul kasumit võtta kvoodivabalt toodetud elekter. Meie elektri tootmisel moodustab CO2 kvoot lõpphinnast ligikaudu pool. Loodetavasti uus valitsus läheb sama teed, nagu on lubanud Läti.

Sellel oleks suurem mõju kui Tootsi tuulepargil?

Päris ühte katlasse need näited ei sobi. Eestis peab taastuvenergia osakaal kiiresti tõusma, sellega peab juba praegu tegelema. Viimane tuulepark rajati aastal 2013. Tootsi tuulepargis kas Eesti Energia või keegi teine, aga keegi võiks seda juba arendada, praegu läheb kogu aur kohtus käimisele.

Kas börsile mineku rahast ehitatakse Soome tuulepark või Hiiu avamerepark?

Suur osa IPO-rahast ja Eesti Energia investeeringutest üldse läheb taastuvenergiasse. Kas siis järgmisena ehitada merre või maale, Eestisse, Soome või Lätti, sellest räägime IPO ajal lähemalt.

Kas te näete biometaanil tulevikku, kas Irusse tuleb suur biogaasijaam?

Biometaanil on kindlasti suur tulevik, aga me peame oma strateegias välja valima, millega me ei tegele. Eesti Energial on nüüd osalus kahes biogaasijaamas, aga selle tegevusala me jätame hea meelega teistele tegijatele. Vajadusel pakume Irus platvormi sellele tegijale, kes on sellele valdkonnale spetsialiseerunud.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum