Läti on valmis Vene elektrile tariife kehtestama

Juriidiline ja majanduslik analüüs näitas, et elektrikaubanduses kolmandate riikide ebavõrdse konkurentsi põhjustatud probleemide vastu oleks võimalik kehtestada kogu Baltikumis ühine piiriülene taristukasutuse tariif, rääkis Läti valitsuse pressiesindaja Sabine Spurke.

Praegu Balti riikide seadusandlus ühise tariifi kehtestamist ei võimalda, seega tuleb seaduseid muuta. Spurke sõnul on Läti valitsuskabinet kolmandate riikide impordile tariifi kehtestamise poolt ja valmis Balti partneritega ühises lähenemises kokku leppima. Seejärel oleks võimalik ka muudatused 2020. aasta 1. jaanuariks sisse viia, lisas Läti valitsuse pressiesindaja.

Äripäev kirjutas veebruari algul, et Balti riikide elektriturul on võimust võtnud odav Vene elekter, mille tootmisel CO2-kvootidega arvestada ei tule. Venemaa ja Valgevene eksportisid elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 teravatt-tunni elektrit. Eesti 2018. aasta elektritarbimine oli seejuures 8,7 teravatt-tundi.

Veebruarist lõppes küll 200 megavati jagu Vene elektri eelistamine Leedu-Valgevene piiril, kuid lisaks tuleb odav elekter Baltikumi Kaliningradi piirkonnast, kuhu on viimasel ajal rajatud ohtralt gaasielektrijaamu. "Valgevene kaudu ekspordi piiramine ei mõjutagi siinset turgu nii palju, kui Kaliningrad," selgitas Äripäeva sõsarlehe Verslo Žiniose ajakirjanik Naglis Navakis.

Ta märkis, et Kaliningradi gaasitarned toimivad Vene siseturu hindade tasemel. See tähendab, et elektrit toodetakse gaasist, mis maksab 60 dollarit 1000 kuupmeetri eest. Samal ajal Euroopasse impordib Venemaa gaasi hinnaga 200 dollarit 1000 kuupmeetri eest. Millele siis omakorda lisandub CO2 kvootide vaba tootmine.

Kindlalt peaks olukord muutuma 2025. aastal, kui Baltikumi elektrisüsteemid sünkroniseeritakse Mandri-Euroopa elektrivõrkudega. Selle järel raiutakse ühendused Venemaa piltlikult öeldes läbi, sest kui kahesuunaline kaubandus puudub, siis pole põhjust lahti hoida piiri Vene elektrile siiapoole.