Arvamus: elu tuleb edasi elada!

Olen ise Äripäeva lugeja ja tean, mis toimub. Küll on keegi suurärimees kantinud varad üle uude firmasse ja maksuameti võlg 40 miljonit krooni on jäetud varatusse firmasse, küll on panga tagatisvara ära kanditud. Pidevalt lähevad firmad pankrotti ja inimesed jäävad tööta.

Kui aga Lepale pannakse pahaks, et ta kümme aastat tagasi tegi abieluvara lepingu ning korter on abikaasa nimel, siis... Ei ole Lepad kunagi laianud tuhanderuutmeetriste villadega ega ostnud kõige uuemaid autosid, mis just tootmisse tulnud. Pigem on loodud sadu töökohti ja aidatud abivajajaid. On ostetud vanu mahajäetud hooneid, et nende asemele midagi kaunist ehitada, ei ole kusagile välismaale teenima suundutud. Kui me sellised kodumaa patrioodid ja perefirmad suures rahaahnuses ära hävitame, siis kes meil uusi töökohti loob?

Rääkides konkreetselt, siis usaldasin valesid inimesi. Kauaaegne Lepa Kaubakeskuse juhataja Garri Suuk sõlmis ehitustööde lepingu enda Sõbra Indrek Ranna juhitud firmaga Ardis Ehitus ja see oli Lepa Kaubakeskusele nagu katk.

Suugi sõber oli kui loodusõnnetus. Esimene tõrge tuli juba Nordea pangast, kes väitis, et tegemist on liialt väikese firmaga, käive ainult 5,4 miljonit krooni ja bilansimaht 1,4 ning ei usu, et suudab uut 20 miljonilist objekti valmis ehitada. Kuigi olime Nordea kohaliku juhatuse sõnul piirkonna parim klient ning saanud ka miljoni arvelduskrediiti, otsustas Tallinna laenukomitee siiski,  et ei võta riski. Ennetähtaegse laenulepingu lõpetamine läks meile maksma trahvina miljon krooni, olgugi, et kogu ettevõtte laen oli ainult 800 000 eurot.Pangavahetuse ajaks tuli appi Hans H. Luik, kes oli lahkelt nõus aitama, et ehitus ei seiskuks ning jaanipäevaks detsembri keskel 2006. aastal alustatud ehitus valmis saaks. Seejärel usaldas meid Hansapank ning finantseeris ehitust. Esialgu toimusid ehitustööd normaalselt.Suugi tehtud ettemaksud tööde eest olid minu arvates juhtimisvead, kuna siis ei suutnud ta enam kontrollida tehtud töid ning kvaliteeti. Kolm kuud pärast ehituse alustamist täitusidki Nordea panga ennustused. Indrek Rand teatas, et ei suuda ehitust 20 miljoniga valmis ehitada ja tegi uue pakkumise, milleks oli 22,6 miljonit. Pääsu polnud, muidu pidavat minema pankrotti. Pank oli ka nõus laenumahtu suurendama, kuna ehituses oli keeruline aeg ning meie ettevõtte laenukoormus oli väga väike. Arenduses aga Pärnu linna kolm parimas asukohas objekti, Lepa Kaubakeskus 7000 m² , kinnistul 5500 m² kaubanduspinda, Hans H. Luigega kahasse veetorni objekt ning Pikk 12 kinnistu, millel oli toimiv ärihoone ja kuhu juba aastaid tagasi sai alustatud 24 korruselise kõrghoone projekt, mille rajamist olid siiani kinni hoidnud vabariigi muinsuskaitsjad.Ühel hetkel kadusid töömehed objektilt ning selgus, et Suugi abiga oli Ardis Ehitus võitnud sarnase mahuga Paikuse lasteaia ehituse hankekonkursi. Ehitus  hakkas kummipaelana venima ja tekkima mingid arusaamatud arved. Lepingujärgsele  20 miljonile oli keevitatud juba 8,7 miljonit lisatöid. Järelepärimistele, mida need lisatööd sisaldavad ei ole Indrek Rand tänaseni vastanud, ka ei oska Suuk vastata, mis väidetavad lisatööd need olid.Ainuke suurem muudatus projektis oli katuse klaaskupli konstruktsiooni muutus, mis alandas hinda miljoni võrra, seega pidi kogu ehitus maksma mitte rohkem kui 19 miljonit. Mõned  vaheseinad muutusid ning tulid juurde, kuid need ei saanud muuta hinda märkimisväärselt.

Kogu see Ardis Ehituse ja Suugi jama rikkus ära suhted pangaga. Objekt sai valmis tänu teistele ehitajatele pool aastat hiljem ning hoone teine pool, mis pidi tulema olemasoleva Lepa turuhoone  asemele ja saama valmis jõuluks 2008, jäi ehitamata. Kohe oli vaja ehitama hakata Rimi juurdeehitust Lepa keskuses asuva kaubamaja hoone taha. Leping Rimiga oli juba ammu sõlmitud, seega Konsumi lepingut ei pikendatud ning asemele pidi tulema Rimi supermarket.

Kahtlaste lisatööde arvete alusel oli Suuk Indrek Rannale kandnud ka Luige raha, mida ei saanud nüüd õigeaegselt täies summas tagasi maksta.Kahju, et pangaametnikud keeldusid Rimi ehituse finantseerimisest. Firma näitajad olid head ning ainult seitse miljonit krooni oli see vajalik summa, mis tarvis Rimi ehituse lõpetamiseks. Ei oleks olnud mingit pankrotti ja kõik võlad oleks saanud tasutud.Muidugi olin minagi solvunud ja stressis, et kaubamaja juhataja sellise ehitajaga lepingu sõlmis, oli ta ju kiitnud varem, et tegemist on kirikutegelase, ettevõtja ning poliitikuga, kes tema erakonnakaaslane

Tekkinud olukorda hakkas ära kasutama äripartner Hans H. Luik, kes pankrotiavaldusega üritas Veetorni ärihoone osalust kaheksa miljoniga müüa. Kui kuulsin, et Luik pakub osalust müüa, pakkusin, et ostan ise välja. Esimese makse pidin tegema pärast ehitusloa väljastamist ning suurema osa tasumine pidi toimuma pärast ehituse valmimist saadavast kasumist. Segadus lõi aga kõik äriplaanid segamini.

Pankrotimenetlus oli tegevust jõuliselt piirav ning soov selle alusel palju raha saada ja kohe, oli äärmiselt vale tegevus Luige esindajate poolt. Pärnu on niigi väga negatiivne oma kohtuvaidluste poolest ning nüüd muutus investorite kaasamine võimatuks.

Masuga ei olnud Lepa Kaubakeskusel mingit pistmist, Rimi pidi avama supermarketi oktoobris 2008, just enne seda, kui Port Artur enda ainukese kesklinna toidukaupluse kavatses remondiks sulgeda.

Kui oled haavatud, siis loomulikult lendavad kohale raisakotkad ja röövlid. See ei ole meil esimest korda. Ka kümme aastat tagasi hävitati hirmunud konkurentide poolt alatuid võtteid kasutades suur tühjalt kohalt alustanud kaubandusettevõte, mis maksis juba krooniaja algusest alates riigikassasse üle miljoni krooni kuus makse ning töö kaotas ligi sada inimest. Kui saad jalaga tagumikku, siis tähendab, et oled kellelgi  ees. Aga pole midagi, kui põllumehel on ikaldus, siis järgmisel aastal tuleb uus vili külvata.Täname inimesi, kes usuvad meisse ja meie ettevõtmistesse. Elu tuleb edasi elada, eelkõige peab aga hoidma perekonda ja austama tööd, ükskõik milline või kus see töö parasjagu on.