Juhtkiri: Ansipi kulukas flirt pensionäridega

Ansipi aasta tagasi tehtud vead lähevad nüüd maksumaksjatele kalliks maksma. Iga kuu on pensionikassa olnud miinuses ja suvel saab reserv otsa ning lisaks sotsiaalmaksule tuleb leida alternatiivseid allikaid pensionikassa täitmiseks.

Võrdluseks, sel aastal kulutab riik pensionikassa miinuse lappimiseks umbes sama suure summa, kui teeniti eelmisel aastal Eesti Telekomi müügist.

Võib öelda, et olukord pole üllatav. Selle aasta riigieelarves on arvestatud 3 miljardi krooni suuruse puudujäägiga pensionikassas. Võib loota, et aasta teises pooles hakkab sotsiaalmaksu laekuma paremini, sest tööpuudus hakkab vähenema. Selliste lootustega enda hellitamine on aga enesepettus. Sotsiaalmaksu laekumine on praegu 2007. aasta tasemel, pensionikulud aga kolmandiku võrra kõrgemad, kui olid 2007. aastal. Võib olla kindel, et pensionikassa puudujääk ei hakka kiiresti vähenema ning probleem süveneb iga kuuga.

Rahandusminister Jürgen Ligil ja peaminister Andrus Ansipil võib olla õigus, kui nad ütlevad, et tööturul on juba näha paranemismärke ning tööpuudus hakkab tõenäoliselt aasta teises pooles vähenema. Sellest ei saa aga veel järeldada, et ka sotsiaalmaksu laekumine hakkab kiires tempos paranema. Peame arvestama, et veel eelmisel aastal aitas sotsiaalmaksulaekumist hoida tugevana erasektoris toimunud suur koondamislaine ja lahkumishüvitised. Kui nüüd hakatakse looma taas aktiivsemalt töökohti, siis pakutakse töötajatele paari aasta taguse ajaga võrreldes väiksemat palka. Tuleb ka arvestada, et uute töökohtade loomine ei toimu nii kiiresti, kui toimus töökohtade vähendamine.

Teine oluline argument on seotud pensioni II sambaga, mille maksed riik eelmisel aastal peatas. Sel aastal ei lisa riik omalt poolt II samba fondi inimese sotsiaalmaksust makseid ehk kogu sotsiaalmaksu pensioniosa laekub riiklikusse pensionikassasse.

Järgmisest aastast aga hakkab riik taas suunama osa sotsiaalmaksust II sambasse ning väheneb laekumine riiklikusse pensionikassasse.

Arvestades taas lähenevaid valimisi võib juhtuda, et valitsusliit jätkab pimesikumängu ning lükkab probleemi lahendamise järgmisse kevadesse. Aasta pärast võib lahenduste otsimine minna väga kalliks maksma. Tõenäoliselt tuleb siis tõsta üldist maksukoormust, võtta laenu või vähendada teistele elualadele tehtavaid kulutusi riigieelarves. Maksumaksjale on odavam, kui valitsus tunnistab, et pensioni tõstmine eelmisel kevadel oli viga, ja suunab lõpuks kärpekäärid pensionäri rahakoti kallale.

 

 

Autor: 1185-aripaev