Kulukas pension

"Siin ei ole tegemist mitte ajutise kitsikusega, vaid väga sügavate juurtega probleemi esimeste nähtavate õitega," lausus SEB analüütik Hardo Pajula.

"Kogu praegune trall Euroopa võlakoorma ümber tõukub ju tegelikult rahapaigutajate kahtlustest riigi helde hoolekande pikemaajalise eluvõimelisuse suhtes ning meie pensionireservi lugu on täpselt samast ooperist," lisas ta.

Probleemi iva seisneb selles, et pensionideks suunatud sotsiaalmaksu osa on laekunud viimastel kuudel sotsiaalkindlustusametile 1,2-1,3 miljardit krooni, kuid pensionideks läheb igas kuus vaja üle 1,6 miljardi krooni. Seni on vahet kaetud pensionikassa reserviga, mis aga saab otsa juba suve alguseks.

Isegi kui aasta lõpuks puudujäävad 2,5 miljardit leitakse, siis kust leitakse raha alates järgmisest aastast, mil riik hakkab osa sotsiaalmaksust suunama taas II sambasse? Vajaminev summa võib ületada aastas 5 miljardit krooni.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul oli eelmise aasta 5protsendiline pensionitõus õigustatud.

"Pensionide mitte alandamine ei olnud viga. Arvestades, et ca 40% Eesti eakatest elab suhtelises vaesusriskis, on lubamatu isegi mõelda pensionide vähendamisest," lausus Pevkur.

"Pigem mõtleme praegu võimalustele, kuidas pensione suurendada," lisas ta.

Nestor: kassa defitsiiti saaks katta võlakirjadega"Mina olin tungivalt selle poolt, et riik oleks võinud emiteerida võlakirju pensionikassa defitsiidi katteks. Oleks olnud ühtne pikaaegne poliitiline lahendus, mitte ei tuleks igal aastal otsida katteallikaid ja ülelaekumisi," lausus sotsiaaldemokraatide esimees Eiki Nestor ja lisas, et järgmisel aastal võiks riik seda võimalust kaaluda. Kindlasti ei tohiks Nestori sõnul praegu sotsiaalmaksu tõsta.

"Vastavalt indeksile oleks 2009. aastal reeglite järgi pidanud pension tõusma 12%, kuid tõusis 5%. Valitsus kasutas selle võimaluse ära," kommenteeris Nestor pensionide mullust tõstmist.

Mis puudutab riigipoolsete maksete taastamist järgmisest aastast teise sambasse, siis sellega peab riik Nestori sõnul hakkama saama. "Selle raha peab Jürgen Ligi kuskilt kokku kraapima. Muidu tekib kogumispensionäridel hullumeelne auk," lisas ta.

Uuele valitsusele võib jääda hulk halbu valikuid Vaadates viimaste kuude trende majanduses, võib Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktori Lauri Leppiku arvates uskuda, et tööturu olukord aasta teisel poolel ei halvene ja sotsiaalmaksu laekumise osas tuleb eelarve täis.

Samas on tema sõnul praegused sotsiaalmaksu laekumised 2007. aasta tasemel, kuid pensionikulud kolmandiku võrra kõrgemad kui 2007. aastal. "Seejuures tuleb arvestada, et teise samba maksete peatamise tõttu laekub kogu sotsiaalmaksu pensioniosa praegu riiklikusse pensionikassasse."

"Kui tööturu olukord lähema aasta jooksul oluliselt ei parane, siis jääb 2011. aastal ametisse astuvale valitsusele hulk halbu valikuid," kommenteeris Leppik.

Analüütik Pajula sõnul vahetaksid päris mitmed Euroopa riigid hea meelega enda probleemid meie omade vastu.

"See, et me ei ole jõudnud oma riigimudeliga veel mitu tiiru üle võlavõlli tiirutada, annab meile nüüd veidi kauem aega ja kõik Euroopa viimaste nädalate meetmed taotlevadki just seda - võita aega. Lõpuks tuleb aga tõsiasjadele näkku vaadata ja öelda, et praegust süsteemi pole võimalik säilitada. Nii Euroopa kui ka Eesti on siin siiski veel eitamisfaasis," seletas Pajula.

Mai sotsiaalmaksu laekumine jääb mullusele ligi 12 protsendi võrra alla, kokkuvõttes viib see ka kõige optimistlikumate prognooside järgi sotsiaalmaksu laekumise kogumiinuse 1,15 miljardi kroonini, mida on enam kui riik 2010. aasta eelarves ette nägi.

Maksu- ja tolliameti andmeil on ettevõtjad 1.-16. maini maksnud riigikassasse sotsiaalmaksu 2,071 miljardit krooni. Maikuu maksu on 277 miljonit krooni ehk 11,8% vähem kui mullu mais ja 503 miljonit vähem kui 2008. aasta lehekuul.

Ehkki sotsiaalmaks tuleb maksu- ja tolliametile üle kanda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks (ajapikendust saab vaid juhul, kui 10. kuupäev langeb kokku nädalavahetusega), võib eelmiste kuude ettevõtete maksekäitumiste põhjal oletada, et maikuu sotsiaalmaksu laekumine võib heal juhul küündida 2,15-2,20 miljardi krooni juurde.

See tähendaks, et eelmise aasta maiga võrreldes jääks langusprotsent siiski 6-8% juurde, mis on õrnalt väiksem langus kui eelnevatel kuudel.

Samas ka kõige optimistlikuma prognoosi juures oleks maikuu sotsiaalmaksu laekumine 150 miljonit krooni väiksem kui aasta eest ning viiks viie kuu kokkuvõttes sotsiaalmaksu laekumise kogumiinuse 1,15 miljardi kroonini, mida on enam kui 2010. aasta eelarves riik algselt ette nägi.

Nimelt lootis riik teenida 2010. aasta eelarvet kokku pannes sel aastal sotsiaalmaksu 26,97 miljardit krooni ehk 1,11 miljardit vähem kui aasta eest.

Tänavu 13. aprillil lõikas rahandusministeerium prognoosi 370 miljoni krooni jagu väiksemaks ja ootab 26,6 miljardi kroonist maksulaekumist.

2008. aastal laekus eelarvesse aastaga 31,3 miljardit krooni, mis ületab 2010. aasta viimast maksuprognoosi ligi viie miljardiga. Sotsiaalmaks moodustab Eesti prognoositud maksutuludest 42,2%.