Eestil LNG-terminali osas Läti ja Leedu ees tugev eelis

Kuu eest arutasid ELi liikmesriikide peaministrid Brüsselis Euroopa tulevikku energia vallas. Oluline otsus oli arendada gaasi ja elektrienergia ülekande taristut eesmärgiga lõpetada Baltimaade, Soome ja Slovakkia isolatsioon.

Peaminister Andrus Ansipi seisukohad energiajulgeoleku osas on rõhutanud vajadust luua alternatiiv Vene gaasile. Leedu on teatanud kavatsusest rajada oma LNG- ehk vedelgaasiterminal, mis on mõistetav, arvestades gaasi suurt osa Leedu energiabilansis. Samuti on Läti asunud vastavaid ettevalmistusi tegema. Ansipi seisukoht, et ruumi on vaid ühele terminalile, on õige. Iga planeeritav terminal suudaks koos Läti gaasihoidlatega tagada kogu piirkonna gaasivarustuse. Ansipi viide, et sobiv koht on Eesti, ei pruugi olla iseenesestmõistetav Brüsselist vaadates.

Kõige ebasoodsamas olukorras on Leedu: Eestis on tugev elektritootmine (millest jätkub ka ekspordiks) ja hästi arenenud alternatiivenergia sektor. Lisaks on Eestil Baltic Connectori gaasijuhtme rajamisel ligipääs Soome gaasiturule.

Lätis on tänu hüdroenergiale taastuvenergia osa juba praegu üle 1/3 toodetavast energiast ning seal paiknevad ka looduslikud gaasimahutid, millel on oluline osa talvise gaasivarustuse tagamisel regioonis, sest Venemaalt saabuva gaasi hulk ei kata talvist suurt tarbimist.

Arvestades uue tuumajaama ebaõnnestunud hanget, on Leedu huvi kindlustada enda julgeolekut – vähemalt gaasi osas – igati mõistetav.

Kuigi LNG-terminali asukoht on ametlikult otsustamata, on Eestil asukohana tugevad eelised: just siin on eraarendajad teinud vajalikud ettevalmistused ning Balti Gaas alustaks Paldiski terminali ehitamisega juba lahiajal. Paldiski asukohal on veel üks eelis: paiknemine Põhja-Läänemere suurima laevatee ääres. ELi laevakütuse regulatsioon, mis vähendab laevakütuse lubatud väävlisisaldust alates 2015, on reedereid motiveerinud tellima gaasitoitel laevu, mis vajavad sobivat tanklat. Paldiski LNG-terminal koos suurte mahutitega tundub selleks hästi sobivat.

Kokkuleppe saavutamine sõltub nii peaministrite jõulisusest kui ka võimest mõista laiemat perspektiivi. Loomulikult on iga riigi huvides olla terminali asukoht, saades investeeringuid, vähesel määral töökohti ning energiajulgeoleku sõlmpunkti staatuse.

Nii Baltic Connector kui ka LNG-terminal kvalifitseeruksid ELi energiafondi toele, mis arvestab ka strateegiliste huvidega.

Kindlat vastust pealkirjas esitatud küsimusele veel ei ole, kuid võidujooks jätkub.