Hispaanial sai paigalseisust kõrini

Kui mitmel pool Euroopas julgetakse majanduskriisi möödumist juba poole suuga mainida, siis Hispaania olukord on üha allamäge veerenud: 46 miljonist inimesest on siin töötud 5 miljonit ning parempoolse Partido Populari äsjane valimisvõit ei ole hispaanlaste arvates lahendus kuhjunud probleemidele.

Töö kui kodanikuõigusus. Viimasel nädalal on kümned tuhanded inimesed veetnud ööd ja päevad Madridi peaväljakul Puerta de Solil, nõudes elementaarseid kodanikuõigusi: tööd, õigust valida rohkema kui kahe suurpartei vahel (valimisseadus teeb väiksemate löögile pääsemise äärmiselt keeruliseks), korruptsiooni lõppemist, tähelepanu pööramist mitte pankade, vaid kodanike turvatunde tagamisele, osalusdemokraatiat. Kuigi valimised on nüüdseks seljataga ja Partido Populari võit teiste (iseäranis praegu riigis võimul oleva PSOE – sotsiaaldemokraatliku partei ees) mäekõrgune, ei leia meeleavalduste korraldajad sugugi, et see olukorda muudaks. Mõnede pisiparteide mõningane edu sotsialistide hävingu arvelt ei ole samuti muud kui vaid väike kosmeetiline parandus. Seetõttu on protestide üks eestvedajaid, liikumine 15-M lubanud Puerta de Solil jätkata ka edaspidi. “Valimistulemused pole meie jaoks tähtsad, pole olnudki – oluline on panna alus uuele süsteemile!” kinnitavad nad.

Sarnased meeleavaldused toimusid 50 Hispaania linnas ning üle pika aja on rahvas milleski täielikul üksmeelel. Minu laste sõbrad ja nende vanemad võivad vaielda küll härjavõitluse keelamise või abordi legaliseerimise üle, kuid toetavad tuliselt sündmusi Puerta del Solis. Minu 30ndates aastates hispaanlastest sõbrad on uhked ja ärevil: viimaks ometi on õhus muutust! Sest viletsus ei ole Hispaanias mitte vanakese või paljulapselise pere nägu – suurima löögi all on noored täiskasvanud, kelle tööpuudus on 44% ja kelle lootus vanemate tiiva alt pääseda on kaduvväike. Viimasel on nii hea kui halb külg: vähemalt pole siin kommet hätta sattunud sugulast näljapajukile jätta, suure suguvõsa peale söödab keegi ikka kõhu täis. Lisaks moodustavad üle 80% Hispaania kaubandus- ja teenindusettevõtetest vaid mõne töötajaga väikesed pereettevõtted, mis annab lootust, et onu Luisi baaris või nõbu Enrique lihapoes vahel ikka abitööjõudu vajatakse. Aga mitme kõrgharidusega noori hispaanlasi on - sarnaselt Eesti eakaaslastele - kodukandist laia ilma erialast tööd otsima läinud tuhandeid. Ja nüüd on nii neil kui enamikul rahvuskaaslastest tõesti kõrini.