Makseriskid ei ole kriisieelsele tasemele taandunud

Maksetega viivitamine ei tähenda üheselt, et raha kättesaamise tõenäosus ühes või teises riigis on väike. Näiteks Portugali ettevõtted hilinevad maksmisega koguni 41 ja Itaalia ettevõtted 34 päeva, lõpuks aga maksavad sealsed firmad ikkagi arved ära. Eesti koos Läti, Slovakkia ja Kreekaga kuulub praegu kahjuks nende Euroopa Liidu riikide hulka, kus suurim hulk väljastatud arvetest jääb lõplikult tasumata. Kui näiteks Soomes jääb kõikidest esitatud arvetest maksmata vaid 1,9%, siis Eestis 3,3% ja Lätis 3,8%. Nii et ainult ühe näitaja põhjal otsustamine ei ole piisav, et makseriske ühes või teises riigis pädevalt hinnata. Kõige enam on lõplikult tasumata arvete hulk viimase aasta jooksul kasvanud Kreekas, Suurbritannias, Iirimaal, Portugalis ja Taanis.

Kõige korrektsemad maksjad läbi aastate on olnud eraisikud. Avaliku sektori asutustelt tuleb Euroopas keskmiselt raha oodata 28 päeva maksetähtajast kauem. Tarbijad suudavad oma arved tasuda aga keskmiselt 17päevase hilinemisega. Eesti eraisikute ja avaliku sektori asutuste maksekäitumine sarnaneb Põhjamaadega ning on küllalt eesrindlik. Avaliku sektori asutused hilinevad maksmisega Soomes keskmiselt vaid 4 päeva, Rootsis 7 ja Norras 8 päeva ning Eestis ja Islandil 9 päeva. Ka erisikud tasuvad arved kõige kiiremini Põhjamaades - Soomes 5-, Rootsis 6- ja Norras 7päevase hilinemisega ning Eestis ja Saksamaal viivitavad tarbijad 8 päeva. Seega saksa täpsus on meil endiselt veres. Põhjamaades, sealhulgas Eestis, korrektsuse poolest tuntud avaliku sektori asutused on mujal Euroopas kõige kehvema maksekultuuriga. Avalik sektor on küll usaldusväärne maksja Põhjamaades, kuid mitte Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides. Kreekas, Itaalias, Portugalis ja Hispaanias naudib avalik sektor kõige pikemaid maksetähtaegu ja sellest hoolimata viivitab arvete maksmisega kõige kauem.

Tagasilöök majandusele pole taandunud. Maksekäitumine on Eestis viimase aasta jooksul olnud stabiilne ning küllaltki stabiilne on see ka olnud Euroopas tervikuna. Teistest eristuvad negatiivselt Kreeka, Portugal, Hispaania ja Itaalia, mis nende riikide üldist majandusolukorda arvestades on küllap ootuspärane. Maksekultuuri kiiret paranemist ei loodeta. 65% küsitletud Eesti ettevõtetest eeldab, et krediidiriskid jäävad praegusele tasemele. 27% arvab, et olukord muutub halvemaks, ja ainult 8% oletab, et krediidiriskid lähiajal kahanevad. Kuigi maksekäitumine on viimase aasta jooksul olnud stabiilne, on sarnaselt eraisikutele ka Eesti ettevõtjate optimism kahanenud. Kokkuvõtvalt: maksekäitumise uuring paraku ei kinnita, et tagasilöök majanduses on taandunud.

Autor: Ivar Tammemäe, Silvia Kruusmaa