Ei saa me läbi Soometa

Euroopa Komisjon avaldas 2007 jaanuaris teatise tähtsamate transporditelgede naaberiikidesse laiendamise kohta. Eestit ja Soomet  puudutava põhjatelje arendamine peab tagama ühelt poolt Euroopa Liidu põhjapoolse osa transpordiühenduse Norraga ning teisalt  transpordiühenduse ELi ja Venemaa vahel. Kiirrongiühendus Soome, Baltimaade ja Poola vahel tõhustaks turismi ning ettevõtetevahelist koostööd.

Ülemaailmse majanduskriisi taustal võib tõdeda kahe naaberriigi majandussuhete edenemist. 2011 lõpul kaubavahetus Soomega paranes ning võime soomlasi taas imetleda – nad on tõusnud taas Eesti suurimaks kaubanduspartneriks. Suurenenud on ka Eestis registreeritud Soome osalusega  äriühingute arv. 2011 registreeriti Eestis 225 uut Soome osalusega  äriühingut ning neid on kokku 4616.

Kuigi Eesti ja Soome konkureerivad turismi valdkonnas, moodustavad nad turistide jaoks selgelt ühtse turismi sihtkoha. Juba aastaid moodustavad Tallinn ja Helsingi  turistidele kaksiklinna. Turistidel on suurepärane võimalus ühendada Tallinna ja Helsingi turismipakett Peterburi või Stockholmi külastusega.

Läinud aastal oli Tallinn Euroopa kultuuripealinn. Välisturistide arv kasvas 23%, 28% turistidest valis teadlikult Tallinna reisi sihtkohaks seoses kultuuripealinna staatusega. Sel aastal on Helsingi maailma disainipealinn. Selle nimetuse annab tööstusdisaini maailmaföderatsioon (ICSID) iga kahe aasta tagant linnale, mis paistab maailmas silma lugupidava suhtumise poolest disaini ja kus disaini kasutatakse sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu ressursina. Helsingi võitles endale selle tiitli välja 47 linna hulgast. Programmi elluviimiseks kulub 50 miljonit eurot.

Gustav Vilbaste soovitas  turismi eestikeelseks vasteks terminit “huviränd”.  Jääb loota, et huvirändajaid jagub mõlemale poole Soome lahte.