ÄP: Kogenud kinnisvarahaid ennustavad Eestile kasvu

Arvatakse, et kõik projektid ei realiseeru ning tõenäolisem on paari kolme kaubanduskeskuse ehitus. Kuid see on ettevõtluses loomulik - kõik plaanid ei realiseeru üheski sektoris mitte kunagi, ainult elujõulised. Märgilise tähendusega on eelkõige, et pikemaajalistele plaanidele mitte ainult ei mõelda, vaid nende nimel ka tegutsetakse iga päev.

Mis siis ikkagi meelitab investoreid? Esiteks, et Tallinnas on endiselt kohti, kuhu tasub kaubanduskeskust rajada, nagu ligi 100 000 elanikuga Lasnamägi. Või kohti, kus polegi keskust nagu Kopli ja Pelgulinna rajoon.

Teiseks, on olemasolevad kaubanduskeskused üürilistest pungil ja uutele või konkurentidele ei jätku ruumi. Kinnisvara konsultatsioonifirma Colliers investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno hinnangul juhivad ja domineerivad Eesti kaubanduspinnaturgu suuremad kaubanduskeskused ja neis on vakantsus marginaalne - alla ühe protsendi.

Kolmandaks meelitab valdkonda jätkuvalt investeerima ülikõrge rentaablus. Näiteks kui Äripäev järjestas mulluste majandustulemuste põhjal Eesti kinnisvaraettevõtted selgus, et edetabeli esimese koha hõivas Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS, kes lõpetas 2010. aasta ligi 100% rentaablusega.

Kuid mis kõige olulisem – Tallinn on üha enam Talsingi, mille tõestuseks on ainuüksi ligi 7 miljonit laevareisijat Soome lahe kallaste vahel. Ehk üht või teismoodi külastab Tallinna kümneid kordi rohkem turiste, kui on linnas elanikke. Suur osa neist ostueesmärkidel. Tõsi arendamisel on eelis neil, kel parem asukoht (sadama lähedal või kesklinnas) või vabaajakeskusele iseloomulik lisaatraktsioon - kino, spordisaal või pubi.Igatahes ei ei kohuta investoreid isegi Eesti jätkuvalt madalseisus sisetarbimine, sest pealtnäha väike on tegelikult suur. Ja kasvab.

Autor: 1185-aripaev