Suurt tippkohtumist Istanbulis ei toimunud, sest Vladimir Putin otsustas esialgsest blufist hoolimata saata Türki üksnes ametnikud. President Kersti Kaljulaidi sõnul võib ka kohtumise toimumata jäämist positiivses valguses näha.
"Need avangud on andnud vähemalt selle tulemuse, et Putin on paistnud ka neile, kes muidu olid võib-olla ambivalentsed – kas või Brasiilia president [kes osales 9. mai paraadil Moskvas] –, selgelt juhina, kes ei taha seda rahu," selgitas Kaljulaid "Äripäeva arvamusliidri" saates.
Samas tunnistas ta, et laiem määramatus on olnud maailmakorrale kahjulik, sest kadunud on usaldus. Ja ehkki Putin on nominaalselt ainus riigipea, kes selles dünaamikas autokraatlikku riiki esindab, on ka USA käitumine üha rohkem sõltuv oma presidendi suvast.
"[Donald] Trump on muutunud veel lühema ajaperspektiiviga reaktiivseks vennaks, kui ta oli veel viis aastat tagasi. Ilmselt on siin ka ealised iseärasused, võib-olla tal polegi meeles, mis ta kolm kuud tagasi arvas," nentis ekspresident.
Kaljulaid usub, et Euroopa on just julgeolekualaselt ühtsem kui mõne aasta eest osanuks unistadagi ja suuresti on selle põhjuseks arusaam, et Ukraina kaotamisel on väga kõrge hind.
"Kõigil on selge, et kui me ei suuda hoida Ukrainat meiega, siis on ta meie vastu. Ja kui vaadata, millised on siis Venemaa ja Ukraina ühendatud jõuna… Ärme ülehinda seda, et ukrainlased ju ei taha ja nõnda edasi – maailmas on ka imelikumaid asju nähtud."
Intervjuus rääkis Kaljulaid – kes on kohtunud nii Putini, Trumpi kui ka Volodõmõr Zelenskõiga –, kuidas venelastega läbi rääkida, millist rolli mängib Läänemere julgeolekus Soome ja missugust sõda peab Venemaa juba praegu Euroopa Liidu vastu.
Küsis Indrek Lepik.
Foto autor: Reuters/Scanpix
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.