Trumpi tollidele leiab lahenduse ka Euroopa Liidu seest

75 aastat tagasi sai Prantsuse välisministri Robert Schumani deklaratsioonist sümboolse alguse Euroopa-ülene majanduskoostöö, mis on kasvanud kolmveerand sajandit hiljem 27-liikmeliseks Euroopa Liiduks. Euroliidu välisteenistuse kõrge ametnik Matti Maasikas ütleb, et üksmeelele üles ehitatud otsustusprotsess on tõusnud viimasel ajal suureks konkurentsieeliseks.

"Euroopa Liidul on üks tohutu pluss — ennustatavus," selgitas Maasikas "Äripäeva arvamusliidri" saates. "Meilt ei tule seda, et ühel hetkel teatatakse uute tollide sisseseadmisest, järgmisel hetkel nende edasilükkamisest ja nii edasi."

Seega ajal, mil suurriigid on üha rohkem oma suurte juhtide, mitte laiemate võimukoalitsioonide nägu, püsib euroliidu tegevuses majanduskoostööks tarvilik järjepidevus.

Ja ehkki tollisõjaga saab Euroopa paratamatult pihta, ütles Maasikas, et ka seda on võimalik tasandada, kui liit ise veelgi ühtsemaks muutuks.

"Kui meil õnnestuks Euroopa Liidu sisest kaubavahetust suurendada 2,5 protsendi võrra, siis see tasakaalustaks Trumpi 20protsendilise tolli efekti," rõhutas Maasikas.

Intervjuus rääkis ta, millal võiks Euroopa Liit taas laieneda – et Ukrainast võib saada liige palju kiiremini, kui praegu tundub –, samuti kas igat olulist otsust peab 27 riigi üksmeelel kinnitama ning kas Washingtonis ollakse lõpuks aru saanud, kes päriselt vastutab suure sõja eest Euroopas.

Intervjueeris Indrek Lepik.

Fotol: Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja USA riigipea Donald Trump. Foto autor: Reuters/Scanpix