30 september 2015

Kõik ei pääsenud marjamaale

Kuigi enne suurtehingut Stora Ensoga kaasati Sylvesteri aktsionäride ringi Sylvesteri tütarfirmade eraaktsionärid ja oluliste tööstusettevõtete juhtfiguurid, oli ka neid, kes jäid soomlastele müüdud kontserni omanikeringist välja. Üheks väljajääjaks oli näiteks Mati Polli poeg Aadu Polli.

Ainus saeveski, mille tippjuhte Sylvesteri omanikeks ei kaasatud, oli käivitamisraskustes vaevelnud Sauga Saeveski. Isegi hoolimata asjaolust, et saeveski värskeks juhatajaks oli just saanud Mati Polli poeg Aadu Polli. Mis omakorda kinnitab fakti, et Sylvesteris onupojapoliitikaga ei tegeletud.

Aadu Polli ütleb napisõnaliselt, et ta ei oska Sylvesteri müügitehingu kohta midagi kommenteerida, sest ta ei olnud selle tehinguga seotud.

„Meil ei olnud korralikku müügitulu, kõik oli käivitumisfaasis alles,“ põhjendab kunagise  ASi Sauga Saeveski toonane tootmisjuht Aivar Pukk, miks teda ja Aadu Pollit omanikeringi ei võetud. „Eks otsustajad firmade tulemuste järgi vaatasid. Sauga saeveski ei olnud jõudnud veel käima minna õieti. Investeering oli alles pooleli, eksperimentaalselt hakkasime leppa samm-sammult saagima. Ega meil polnudki ju õigust midagi saada.“

Aivar Pukk oli Sauga saeveski juhataja alates 2004. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta septembrini. Praegu on ta lihaveiste ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ Sigaste Rantso omanik ja juht.

Laevahukk jättis Sylvesteri omanikeringist kõrvale

Tööstusettevõtetest ei pääsenud Sylvesteri laiendatud omanikeringi ka näiteks viinamarjaistandustele keppe eksportinud OÜ Harjupuu kunagine juhataja Aivar Oru. Põhjus oli ühtpidi proosaline ja teistpidi ebaharilik. Harjupuu tegevus oli 2002. aasta suveks sisuliselt lõppenud ja lõppenud seetõttu, et laev, mille peal oli ka Harjupuu toodang, läks pool aastat varem põhja.

„Raha toodangu eest jäi seetõttu kinni ja pidime tootmise lõpetama,“ meenutab Oru. „Esialgu oli lootus, et alustame uuesti, ent nii ei läinud. Kui Harjupuu tootmine oleks aktsionäride laienduse ajal jätkunud, oleksin tõenäoliselt pääsenud samuti Sylvesteri omanike ringi.“

Harjupuu oli Sylvesteri nö tütretütar ehk selle osanikeks olid võrdselt AS Sylvester Kuusalu ja AS Virupuu. Harjupuu alustas 2000. aastal, tootmine asus Kuusalu vallas Kolgas. Firma tootis viinamarjaistandustele männipuust kooritud kaikaid, mille läbimõõt oli 2-5 sentimeetrit ja pikkust 2-2,5 meetrit.

„See oli minu lõputöö teema ülikoolis ja Sylvester tahtis selle ellu viia,“ räägib Oru kepitootmise tõukest. „Keppe tegime neist peenikestest männipuudest, mis paberipuuks ei läinud. Et näiteks männinoorendike hooldusel raiutud peenikesed puud ära kasutada.“

Toodang eksporditi Portugali ja Itaalia viinamarjaistandustesse. „Lõuna-Euroopas kasvavad oksapuud kiiresti ja seetõttu mädanevad kiiresti ära ka. Põhjapoolne männipuit kestab kauem,“ põhjendas Oru, miks sellise toote vastu üldse ostuhuvi oli. Praegu on Oru puidust tarbeesemete tootmisega tegeleva väikefirma OÜ Haterson Kaubandus omanik ja juht.

Ärist välja enne suurtehingut

Kunagiste metsavarumisfirmade väikeomanike seas oli üksjagu neid, kes ühel või teisel põhjusel ei pääsenud Sylvesteri laiendatud aktsionäride ringi. Kas või seetõttu, et jõudsid oma aktsiad suures rahahädas enne lihtsalt maha müüa.

„Ma olin Sylvester Kuusalust tükk aega juba töölt ära olnud ja kuna mul oli raha vaja, pakkusin oma aktsiad müüa,“ räägib Sylvester Kuusalu üks asutajast, kunagine metsameister Janis Mölder. Tema kinnitusel müüs oma aktsiad samal ajal ehk 2001. aastal maha ka üks teine metsameistrist ekskolleeg. Mõlema mehe osaluse ostis Sylvester Kuusalu juhataja Ennu Tšernjavski.

Mölderi hinnangul sai ta aktsiate ennatliku müügi tõttu kõvasti mööda pükse. „Sain oma aktsiate eest sama summa, kui firma asutamisel sinna sisse panin. Hiljem olen küla pealt kuulnud jutte, et kui ma oleksin oma osaluse müünud Sylvesteri suurtehingu kaudu, oleksin saanud kümme korda rohkem,“ seletab ta. Mölder on praegu tegev puidusektoris, talle kuulub puittooteid valmistav väikefirma OÜ Roserel.

Kunagise ASi Forestex Türi juhataja Heino Tupitsa sõnul lahkus ta Forestexist 2002. aasta kevadel ja müüs oma aktsiad Forestexile maha. „Ma läksin enne ära, kui suurtehing tehti. Oleksin võinud seal ju põhimõtteliselt edasi vedeleda, aga ma ei tahtnud,“ räägib Tupits. „Seda öeldi mulle küll, et kui sa ära lähed, siis kaotad. Mida ma ikka kaotasin! Selle raha, mis ma kunagi sisse maksin, sain tagasi. Täpselt nominaali sain tagasi.“ Praegu on Tupits väikestviisi tegev lähikondsetele kuuluvas perefirmas, mis tegeleb metsandusega.

Sylvesteri laiendatud omanikeringi mitte sattumise pärast ei tunne kahetsust ka kunagiste metsavarumisfirmade OÜ Laatre Sylvester juht Enn Tomson ja OÜ Hiiu Puu juhatuse liige Ruudi Kasser.

Enn Tomson ütleb, et Laatre Sylvester kadus pildilt enne, kui kontserni müügiküsimus üldse päevakorda tuli. „Valgamaal tegutses juba aastaid enne meid edukalt Sylvesteri tütarfirma AS Valga Mets ja kuna meie suurte mahtude ja kasumini ei jõudnud, otsustasime oma firma tegevuse lõpetada,“ seletab Tomson. „Käisime Tallinnas ja arutasime seda asja. Mingit otsest sundi ei olnud, aga me jõudsime arusaamisele, et lõpetame ära.“

Tomson ja tema kaaskompanjon müüsid oma väikeosalused Laatre Sylvesteris ettevõtte suuromanikule Sylvesterile enne suurtehingut. Tomson kinnitab, et ta ei tunne kahetsust, et temast ei saanud Sylvesteri aktsionäri. Enn Tomson lõpetas 1976. aastal EPA metsanduse eriala samal kursusel, kus õppisid Sylvesteri põhitegijad eesotsas Mati Polliga. Praegu tegutseb Tomson metsandusalase konsultatsiooniga läbi oma firma OÜ Suunto.

Hiiu- ja Saaremaal puiduvarumisega tegelenud AS Hiiu Puu jäi suurtehingust välja seetõttu, et Sylvesteril ei olnud sellel hetkel selles firmas enamusosalust ja seega ei saadud Hiiu Puud kontserni liita. „Hiiu Puu oli edukas ja kasumlik ettevõte ja tegelikult oli meie huvi iseseisvalt jätkata,“ räägib ettevõtte kunagine juhatuse liige Ruudi Kasser. „Paraku see ei õnnestunud, sest Hiiu Puu üks teine aktsionärfirma vajas mingiks tehinguks raha ning nad võõrandasid mõni aeg hiljem oma osaluse Sylvesterile. Sylvesteril kui Hiiu Puu enamusaktsionäril avanes nüüd võimalus osta ülejäänud kaasaktsionärid välja.“ Kasseri kinnitusel maksis Sylvester osaluste eest Hiiu Puus igati õiglase hinna. Kasser jätkab puidusektoris – ta on osanik Hiiumaa tuntud saematerjali tootjas OÜs Lauka Saeveski ja tema ainuomandis olev OÜ Dagö Trade tegeleb puidukaubandusega.

Igatsus Sylvesteri järele

Mõned kunagise Sylvesteri tütarfirmade juhid, kes said Sylvesteri aktsionärideks, tunnistavad, et tegelikult oli neil kahju vaadata, kuidas nende asutatud firma sulatati suurde kontserni ja siis maha müüdi.

„Ma ütleks, et tol ajal oli mul küll okas hinges, sest Kurista Mets oli justkui minu laps,“ lausub kunagise metsavarumisfirma ASi Kurista Mets juhataja Einar Ilm. „Meie firma oli tegev ja toimiv ettevõte, ma olin temaga palju vaeva näinud.“

Vahemärkusele, et hüvitis aktsiate eest oli ju ometi soliidne, vastab Ilm: „Mina ei mõelnud tollal hüvitise peale. Ma olin ettevõttega vaeva näinud ja nüüd, miks ma pean oma täiesti toimiva ettevõtte likvideerima. Aga tagantjärgi oli suurtehing muidugi õige tarkus.“ Ilm tegeleb praegu metsamaterjaliveoga läbi oma transpordifirma OÜ Voore Veod.

Ka kunagise metsavarumisfirma OÜ Krinari Mets juhatuse liige Ülo Kriisa ütleb, et nende ettevõte oleks võinud vabalt veel mitu aastat omaette tegutseda. „Meil veel silmad tublisti särasid,“ ütleb ta. „Meil läks asi ülesmäge. Krinari Metsal läks hoog päris heaks, vastupidi paljudele teistele metsavarumisfirmadele, kelle hoog hakkas raugema.“ Omaaegne tuntud pikamaajooksja Kriisa nõustab praegu metsaomanikke, nii FIEna kui läbi oma ettevõtte OÜ Metsaomaniku Nõustaja.

Pärnu kunagise varumisfirma ASi Karo Mets direktor Meelis Lippe tunnistab, et tema nutab natuke taga Sylvesteri aega. „Täna me oleme jäänud kas nüüd just tõmbetuule kätte, aga me sõltume meeletult suurtest kontsernidest,“ põhjendab ta. „Siis oli kindlam ja turvalisem tunne, sul oli turgudest parem ülevaade, sa said teistmoodi planeerida.“ Lippe lisab, et selliseid hulle hinnakõikumisi, nagu praegu, tollal ei olnud.

„Müügiriskid olid siis rohkem hajutatud,“ võtab Lippe tollane ja praegune kompanjon Runo Ruubel sõnasabast kinni. „Täna peame igaüks ise võitlema oma müügikanalite eest, aga ega siin nii väga võidelda ole. Müüme ikka samadele kontsernidele kui siis – Stora Enso, Södra, Metsä Forest – ja saepalk läheb neile saeveskitele, mis alles on – Imavere, Combimill, Toftan, Laesti.“

Lippe ei vaidlusta vahemärkust, et turg paneb ju hinnad paika. „Seda küll, aga suured kontsernid ei otsi täna uusi turge, et sina saaksid oma puud müüa. Neil on oma tehased, kuhu nad tooret varuvad,“ jätkab Lippe mõttekäiku ja õhkab taas Sylvesteri aegade järele. „Sylvester oli omal ajal firma, et kui kuskil mingil turul läks midagi kehvasti või turg langes ära, pandi kohe kombitsad välja. Me tegime laevu isegi näiteks Türki.“ Lippe ja Ruubel on praeguse Karo grupi ettevõtete juhid ja omanikud.

V peatükk  Foto: Väinu Rozental
Hetkel kuum