Väinu Rozental • 5 detsember 2016
Jaga lugu:

Kaamose-mehe võimas lend

Kaido Jõeleht
Kaido Jõeleht  Foto: Raul Mee

Endise Sylvesteri neljast asutajast ja suuromanikust oli mullune aasta kindlasti kõige edukam firma endisele kommertsdirektorile Kaido Jõelehele, edu tagas talle kuuluv kinnisvaraimpeerium.

Jõelehega seotud viie firma koondkäive kasvas mullu võrreldes 2014. aastaga 2,49 miljoni euro võrra 46,45 miljoni euroni ja kasum suisa 2,79 korda ehk 5,52 miljonilt eurolt 15,39 miljoni euroni. Kogu käibe- ja kasumitõus tuli ASist Kaamos Kinnisvara, enamgi veel – see ettevõte aitas tasandada grupi teiste ettevõtete mõnevõrra nigelamaid majandustulemusi.

Sestap pole ka imestada, et Äripäeva hiljuti avaldatud kinnisvarafirmade edetabelit tüüris Kaamos Kinnisvara, mulluses edetabelis oli ettevõte 18. kohal. „Kuivõrd hea raamatupidamistava nõuab ärikinnisvara investeeringute kajastamist õiglases väärtuses, tekkis 2015. aastal vara ümberhindlusest ühekordne kasum, mis mõjutas Kaamos Kinnisvara tulemit,“ oli selgitusena kirjas edetabeli avaldanud ajakirjas Kinnisvara.

Metsa- ja võrkpallifännidest sõpruskonna loodud puiduvahenduskontsernist Sylvester kasvas 1990ndatel nii edukas ettevõte, et Skandinaavia metsandushiid Stora Enso otsustas tülika konkurendi üles osta.

Detsembris 2002 müüsidki 97 aktsionäri Eesti metsatööstuse kroonijuveeli Sylvesteri Stora Enso Timberile. Skandinaavlaste ja eestlaste suurtehingu hind salastati. Äripäeva arvutuste kohaselt oli selle ostu-müügitehingu väärtus ligi 2,8 miljardit krooni ehk 177 miljonit eurot.

Tehingu tulemusena sai Eesti endale hoobilt üle 70 kroonimiljonäri.

Loe Äripäeva veebist ka Sylvesteri e-raamatut "Varju hoidvate miljonäride kasvulava" http://www.aripaev.ee/sylvester

Järgivad turunõudlust

Kaamos Kinnisvara gruppi kuulub ligi paarkümmend tütarettevõtet, mis haldavad Tallinnas büroo- ja tootmishooneid, mille kogupindala on üle 40 000 ruutmeetri, ning korterelamuid. Kaamos Kinnisvara paar sidusettevõtet on teinud kinnisvarainvesteeringuid Lätis ja Gruusias. Lisaks on Jõelehe omanduses veel üks kinnisvarafirma OÜ KJ Trading, mille kolm tütarettevõtet tegelevad samuti kinnisvara arendusega.

„Praegu on kindlasti rohkem tööd elamuarenduses,“ vastas Kaamos Kinnisvara juhataja Priit Uustulnd küsimusele, kas põhirõhk on äri- või kortermajadel. „Meil on arenduses kaks suuremat elurajooni – Hõbemetsa ja Rohu kvartal. Tänavu valmib kokku 100 korterit ja tuleval aastal 160. Korterite arvu tõus tuleneb turu nõudlusest.“

Hõbemetsa elurajooniga alustati 2014. aastal, detailplaneeringu kohaselt saab sinna ehitada umbes 550 korterit. Rohu elamukvartalisse tuleb kuus kortermaja, igas majas 11 korterit. Esimesed majad valmisid tänavu suvel.

Kaamos Kinnisvara objekte ehitab tütarettevõte OÜ Kaamos Ehitus. „Tegelikult ehitavad nad ka muid objekte. Üks suuremaid objekte, mida nad praegu ehitavad, on Kotka tänaval asuv Kotka Tervisemaja,“ täpsustas Uustulnd.

Kaamos Kinnisvara asutas eelmisel aastal Soomes tütarettevõtte Purtonar OY, mille eesmärk on hoogustada Kaamos Ehituse tegevust põhjanaabrite juures. Tänavu aprillis valmis näiteks Helsingi lähedal asuvas Mäntsäla linnas toidupood K-Market.

Valgevenes vanade liistude juures

Kaido Jõeleht ütles, et ei taha oma ettevõtete tegemiste kohta üldiselt kommentaare jagada, ent üht-teist siiski soostus lausuma. Tema sõnul ei saa ainult kinnisvaravaldkonnas tegutsemist esile tõsta, tubli on olnud ka puidutööstus, nii Pärnumaa spoonitootja Valmos kui saeveski Valgevenes. „Ma arvan, et tänavune aasta tuleb minu ettevõtete jaoks sama hea, kui oli mullune,“ prognoosis Jõeleht. „Vaid Valmose puhul ei saa erilisest kasumlikkusest rääkida, sest tänavu on sellesse ettevõttesse tehtud suuri investeeringuid.“

Jõeleht on üks väheseid Eesti ettevõtjaid, kes tegutseb Valgevenes. Tema suurosalusega AS Woodbakers on ainuomanik saeveskis Vitebskaja Lesopilka, mis töötleb okaspuud, peamiselt mändi. Eelmisel aastal tootis saeveski 85 000 m2 saematerjali. Woodbakersi tegevjuhi Tõnu Bergmanni sõnul planeerivad nad tänavuseks tootmismahuks veidi üle 100 000 m3. Vitebski äärelinnas asuv Vitebskaja Lesopilka alustas tootmist 13 aastat tagasi ja on kasvanud Valgevene suurimaks saeveskiks.

Kuna mets on Valgevenes riigi omanduses ja metsa töötavad üles riiklikud metskonnad, on saeveskil olnud probleeme toorme kätte saamisega. Kaido Jõeleht kohtus mõned aastad tagasi seetõttu isegi Valgevene metsamajandusministriga, et oleks tagatud pidev palgitarne. „Asjad on liikunud paremuse suunas, siiamaani oleme saanud tooret paremini kätte,“ sõnas Jõeleht.

Tegelikult on Valgevenes veel üks Jõelehe osalusega ettevõte, 2012. aastal asutatud OÜ Mogipuu, mille eesmärk oli töötada metsa üles ning varustada Vitebski saeveskit. Paraku ei suutnud erafirma konkureerida Valgevene riiklike metskondade liiga odavate hindadega. Mogipuu kaasomaniku Vallot Andrese kinnitusel ettevõte tänavu enam ei tegutse.

Combi grupi magusad viljad

Kasumi kasvu silmas pidades tegi mullu tubli tulemuse ka Combi grupp – kaheksa puidutöötlemisega tegeleva ettevõtte koondkasum suurenes 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 1,4 miljoni euro võrra, 11,53 miljoni euroni. Combi grupi ettevõtete koondkäive kasvas 2,1 miljoni euro võrra 107,32 miljoni euroni. Hoogsamat kasvu tõmbas alla saeveski OÜ Combimill Reopalu suur, 5,6 miljoni euro suurune käibe langus.

„Renoveerisime eelmisel aastal Reopalu saeveskit ja seetõttu tootmine seisis neli kuud,“ põhjendas Combi grupi finantsjuht ja üks omanikest Toomas Mets. „Samas tänavu tõstab just Combimill Reopalu kõige enam käivet ja kasumit. Saame maitsta eelmisel aastal tehtud investeeringute vilju ning ka võrdlus on suhteliselt madalama baasiga. Combimill Reopalu on tänavu kümne kuuga teinud käivet juba rohkem, kui tegi 2014. aastal ning ilmselt õnnestub ületada ka 2014. aasta kasum.“

Metsa sõnul on tegelikult grupi kõikidel ettevõtetel läinud tänavu ootus- ja lootuspäraselt ehk kergelt tõusvas joones. „Kümne kuu põhjal hinnates suureneb sellel aastal koondkäive umbes 10 protsendi võrra ning koondkasum jääb samasse suurusjärku 2015. aastaga,“ prognoosis ta.

Combi grupile pandi alus aasta pärast Sylvesteri kontserni müümist ehk 2003. aasta lõpus, kui asutati puitliistude tootja OÜ Combiwood. Osanikeks läbi oma investeerimisfirmade olid kuus meest, kellest viis olid endised Sylvesteri omanikud: ASi Imavere Saeveski endine tegevjuht Peedo Pihlak, Imavere Saeveski endine finantsjuht Toomas Mets, ASi Viljandi Liimpuit endine juhataja Virko Lepmets, Viljandi Liimpuidu endine tootmisjuht Aimar Varula ja Lätis asuva saeveski Launkalne Sawmill endine tegevjuht Heiki Vahermets. Kuues endine Sylvesteri omanik, ASi Sylvester endine arendusjuht Margus Kohava liitus Combi grupi omanikeringiga 2012. aasta algul.

Lisaks eelpool nimetatutele on Combi grupi suuremaks omanikuks Arvo Türner ja väikeomanikeks veel kuus meest, kusjuures viis neist on saanud viieprotsendiliseks osanikuks paaril viimasel aastal. Combimill Sakala müügi- ja tootmisjuht Aimar Kreevald sisenes omanikeringi eelmise aasta märtsis ning Combimill Reopalu tegevjuht Marek Moorits, Combilinki tegevjuht Urmas Lillepalu ning VinComi juhatuse liikmed Kristo Vaigurand ja Jaanus Heile said osanikuks tänavu.

„Oleme grupi jaoks olulistele inimestele üsna sageli pakkunud võimalust soetada osalusi enda juhitavates ettevõtetes,“ kommenteeris Combi grupi eestvedaja Peedo Pihlak. „Soovime, et juhtkond tunneks end ettevõtet juhtides omanikuna ja arvamust avaldades partnerina.“

Käsi sees pelletiäris

Lisaks Combi grupi ettevõtetele on Peedo Pihlak osanik veel neljas aktiivselt tegutsevas firmas. Kui vaadata käibe kasvu, siis kõige enam tõusis koondkäive just Pihlakuga seotud ettevõtetel ja Sylvesteri endise tegevdirektori Urmas Nimmerfeldti osalusega firmadel. Pihlaku osalusega nelja ettevõtte koondkäive tõusis 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 9,92 miljoni euro võrra 39,89 miljoni euroni. Ehkki Nimmerfeldti osalusega üheksa firma koondkäive kasvas 5,5 miljoni euro võrra, oli selle grupi käibekasv Pihlaku omast ägedam – koondkäive kasvas 46 protsendi võrra 17,39 miljoni euroni.

Pihlakuga seotud ettevõtete käibekasvu taga on pelletitootjad OÜ Purutuli ja OÜ Warmeston, millele kuulub kokku neli pelletitehast. Purutule käive kasvas 4,18 miljoni euro ja Warmestoni käive 5,7 miljoni euro võrra. Purutuli alustas Saugas tootmist 2010. aasta lõpus, 2014. aasta jaanuaris käivitus tütarfirma OÜ Ardor pelletitehas Rakvere külje all Sõmerul. Warmestoni pelletitehas Võrumaal Järveres alustas tootmist 2014. aasta talvel ja Raplamaal Purilas asuv tehas käivitus 2015. aastal.

Purutule ja Warmestoni juhataja Tanel Mihkelsoni sõnul tulevad tänavused majandusnäitajad kindlasti kehvemad. „Tuleb kõige kehvem aasta,“ lausus Mihkelson. „Pelletiturg on maas, tootmisvõimsus maailmas on suur, aga tarbimisvõimsus väike.“

Küsimusele, kas kaasomanikul Peedo Pihlakul on Combi grupiga tegelemise kõrval mahti ka pelletitootmisse sekkuda, vastas Mihkelson, et ikka. „Kõik otsused teeme alati ühiselt. Konsensus on meile oluline.“

Urmas Nimmerfeldi osalusega ettevõtete müügitulu kasvas paljuski tänu sellele, et arvestusse lisandus edukas metsandusfirma OÜ Eesti Metsnik. Nimmerfeldti investeerimisfirma OÜ Fidus Kinnisvara omandas 50 protsenti Eesti Metsnikust 2014. aasta juunis. Eesti Metsniku käive oli 2015. aastal 4,64 miljonit krooni ja kasum 1,60 miljonit krooni.

Äriregistri andmeil müüs Nimmerfeldtile oma 50-protsendilise osaluse OÜ Finantspartner, selle praeguseks kustutatud äriühingu omanik oli Eesti Metsniku juhatuse liige Antti Lõugas.

Piiritusetootmisest logistikani

Eesti Metsniku teise juhatuse liikme Kalle Sarneti sõnul ei ole Urmas Nimmerfeldt sugugi vaid passiivne investor. „Ei saa öelda, et ta on vaid aktsiate hoidja,“ kinnitas Sarnet. „Ta annab meie ettevõttele lisaväärtust, tal on ju olemas tänu omaaegsele Sylvesterile pikaajaline kogemus metsanduse alal.“

Nimmerfeldti osalusega ettevõtetest on tasapisi käivet tõstnud ka piiritusetootja OÜ Estonian Spirit, mille kaasosanikeks on Sylvesteri endised aktsionärid: sadamate operaatorfirma Puidulaadimise ASi endine juht Sven Ivanov, logistikafirma OÜ Freselle endine juht Marko Lastik ja Imavere Saeveski endine finantsjuht Toomas Mets.

2014. aasta suvel tegi Nimmerfeldt sõbraliku tehingu Lastikuga, kui vahetas oma 50protsendilise osaluse Freselle OÜs Lastiku 33protsendilise osaluse vastu meretranspordifirmas ASis Cargohunters.

Lastiku hinnangul oli osaluse vahetus õige otsus, sest tänu sellele sai tema kui ainuomanik hakata üles ehitama Freselle gruppi. „Kui oled suutnud viimastel aastatel käivet säilitada, tähendab see juba suurt võitu,“ kommenteeris Lastik, miks müügitulu transiidi vähenemise tõttu pole tõusnud. OÜ Freselle Logistics (endine Freselle) käive oli mullu 3,62 miljonit eurot ja kasum 0,27 miljonit eurot.

Lastiku kinnitusel on Freselle grupi ettevõtted pidevas arengus, näiteks eelmisel aastal asutatud OÜ Nehatu Tehnopark andis tänavu suvel käiku 10 000 ruutmeetri suuruse laokompleksi. Nehatu Tehnopargi võrdsed kaasosanikud on lisaks Lastikule ASi Alexela Logistics juhatuse liige Aarto Eipre ja vandeadvokaat Eerik Entsik läbi oma firmade.

Seotud lood
Kõik seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt