EVEA juht: alampalga sunnitud tõus oleks absurd

EVEA president Heiki Rits rääkis hommikuprogrammis alampalga kergitamise mõjudest.Foto: Liis Treimann

Väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits leiab, et alampalk 540 eurot on praegu mõistlikum tase kui oleks 60 protsenti riigi keskmisest.

Äripäev kirjutab täna Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyen plaanist tagada, et iga Euroopa Liidus täiskohaga töötav inimene saab sellist miinimumpalka, millest saab korralikult ära elada. Plaani täpsemad detailid on veel lahtised, kuid Euroopa Parlamendi sotsialistid on varem soovinud miinimumpalga määraks näiteks 60 protsenti iga riigi keskmisest palgast.

EVEA president Heiki Rits ütles täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et õnneks ei ole jutuks üle Euroopa kehtiv sama palgatase, kuid siiski on ohtlik ka see, kui miinimumpalk dikteeritaks protsendi näol. „Siin ma kaldun küll arvama, et see ei ole mitte lihtsalt absurd, vaid populistlik lubadus, mis jääb ellu rakendamata,“ ütles ta.

„Ma kahtlen, et kõik liikmesriigid sellega nõus on,“ lausus Rits ja lisas, et praegu ei ole pea kolmandikus Euroopa Liidu riikides alampalga määr üldse fikseeritud. Tema sõnul tuleb otsustada, kas meil on sotsiaalne turumajandus või liberaalne vaba turumajandus.

Miinimumpalga tõstmisel on plusse ja miinuseid

Kas praegune miinimum 540 eurot on paras, on Ritsi meelest raske küsimus – mõnel juhul on suur, mõnel on väike. „Kui vaadata keskmist palka, siis selle praegune suhe miinimumiga on igal juhul normaalsem kui pakutud 60 protsenti keskmisest palgast,“ ütles ta.

Miinimumpalga tõstmine mõjutaks neid sektoreid, kus on väikesepalgalised töökohad, ütles Rits, kuid mitte ainult – löögi saaks ka osalist tööaega nõudvad kohad. „Olgu nad siis noored, pensionärid, lastega emad, kes on osalise tööajaga, siis sotsiaalmaksu makstakse ikkagi miinimumpalga pealt,“ tuletas Rits meelde.

Rits tunnistas, et kindlasti oleks suuremal miinimumil ka positiivset mõju. Näiteks kui ettevõte ei ole valmis maksma rohkem, võib see muuta tegutsemist efektiivsemaks, kas või selle kaudu, et madalapalgalise töötaja kohustused jagatakse ära kõrgemapalgaliste vahel, rääkis Rits.

Ta tõi esile, et mida rohkem on meil miinimumpalgaga töötajaid, seda suurem on oht, et kõik see, mida riik peaks pakkuma, olgu siis tasuta haridus või meditsiin, ei ole võimalik. „Juba demograafiast tulenevalt on teada, et see on komplitseeritud. Kogu see teema on komplektne. Seda ei saa vaadata ainult ühest vaatenurgast,“ nentis ta.

Palgakasv ei tohi konkurentsiolukorda pärssida

Praeguses tööjõupuuduses on tema sõnul selge, et miinimumpalk töövõtjaid ei rahulda ja kõik otsivad paremat töökohta parema palgaga. „Samas tuleb vaadata, et kogu palgakasv, eriti kui seda dikteeritakse, ei pärsiks kogu meie majandus- ja ettevõtluskeskkonda. Me ei ole siis konkurentsivõimelised siseriiklikult, rääkimata naaberriikides või eksporditurgudel, kui meie palgakasv ja kõik muud kulud kasvavad. See kõik kajastub meie toote lõpphinnas,“ ütles ta.

Tema sõnul on ühest küljest mõistlik, kui miinimumpalga kujunemine on pikaajaliselt fikseeritud, aga teisalt võiks olla võimalus seda korrigeerida iga paari aasta tagant vastavalt selle, kuidas majandusolukord on edenenud.

Tänases Äripäeva kaaneloos ütles tanklaketi Circle K juht ja tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, et 60 protsendi plaan pole realistlik. Restoraniettevõtja Martti Siimann leidis, et idee kehtestada Euroopa Liidu alampalk on absurdilähedane. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et ettevõtjad ei oleks ilmselt miinimumpalga tõusu üle õnnelikud ja ei pruugiks olla ka võimelised seda maksma.

Veel hommikuprogrammis:

Tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis oli pikemalt juttu ka Boris Johnsonist, kellest sai teisipäeval Briti konservatiivse partei juht ja kellele annab kuninganna Elizabeth II kolmapäeval ülesande moodustada uus valitsus. Uurime ajakirja Diplomaatia peatoimetajalt Erkki Bahovskilt, milliseid muutusi võib Johnsoni võimuletulekuga oodata ning mis saab Brexitist.

Hommikuprogrammi saab järele kuulata siit.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.