Artikkel

    EVEA juht: alampalga sunnitud tõus oleks absurd

    EVEA president Heiki Rits rääkis hommikuprogrammis alampalga kergitamise mõjudest.Foto: Liis Treimann

    Väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits leiab, et alampalk 540 eurot on praegu mõistlikum tase kui oleks 60 protsenti riigi keskmisest.

    Äripäev kirjutab täna Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Ursula von der Leyen plaanist tagada, et iga Euroopa Liidus täiskohaga töötav inimene saab sellist miinimumpalka, millest saab korralikult ära elada. Plaani täpsemad detailid on veel lahtised, kuid Euroopa Parlamendi sotsialistid on varem soovinud miinimumpalga määraks näiteks 60 protsenti iga riigi keskmisest palgast.
    EVEA president Heiki Rits ütles täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et õnneks ei ole jutuks üle Euroopa kehtiv sama palgatase, kuid siiski on ohtlik ka see, kui miinimumpalk dikteeritaks protsendi näol. „Siin ma kaldun küll arvama, et see ei ole mitte lihtsalt absurd, vaid populistlik lubadus, mis jääb ellu rakendamata,“ ütles ta.
    „Ma kahtlen, et kõik liikmesriigid sellega nõus on,“ lausus Rits ja lisas, et praegu ei ole pea kolmandikus Euroopa Liidu riikides alampalga määr üldse fikseeritud. Tema sõnul tuleb otsustada, kas meil on sotsiaalne turumajandus või liberaalne vaba turumajandus.
    Miinimumpalga tõstmisel on plusse ja miinuseid
    Kas praegune miinimum 540 eurot on paras, on Ritsi meelest raske küsimus – mõnel juhul on suur, mõnel on väike. „Kui vaadata keskmist palka, siis selle praegune suhe miinimumiga on igal juhul normaalsem kui pakutud 60 protsenti keskmisest palgast,“ ütles ta.
    Miinimumpalga tõstmine mõjutaks neid sektoreid, kus on väikesepalgalised töökohad, ütles Rits, kuid mitte ainult – löögi saaks ka osalist tööaega nõudvad kohad. „Olgu nad siis noored, pensionärid, lastega emad, kes on osalise tööajaga, siis sotsiaalmaksu makstakse ikkagi miinimumpalga pealt,“ tuletas Rits meelde.
    Rits tunnistas, et kindlasti oleks suuremal miinimumil ka positiivset mõju. Näiteks kui ettevõte ei ole valmis maksma rohkem, võib see muuta tegutsemist efektiivsemaks, kas või selle kaudu, et madalapalgalise töötaja kohustused jagatakse ära kõrgemapalgaliste vahel, rääkis Rits.
    Ta tõi esile, et mida rohkem on meil miinimumpalgaga töötajaid, seda suurem on oht, et kõik see, mida riik peaks pakkuma, olgu siis tasuta haridus või meditsiin, ei ole võimalik. „Juba demograafiast tulenevalt on teada, et see on komplitseeritud. Kogu see teema on komplektne. Seda ei saa vaadata ainult ühest vaatenurgast,“ nentis ta.
    Palgakasv ei tohi konkurentsiolukorda pärssida
    Praeguses tööjõupuuduses on tema sõnul selge, et miinimumpalk töövõtjaid ei rahulda ja kõik otsivad paremat töökohta parema palgaga. „Samas tuleb vaadata, et kogu palgakasv, eriti kui seda dikteeritakse, ei pärsiks kogu meie majandus- ja ettevõtluskeskkonda. Me ei ole siis konkurentsivõimelised siseriiklikult, rääkimata naaberriikides või eksporditurgudel, kui meie palgakasv ja kõik muud kulud kasvavad. See kõik kajastub meie toote lõpphinnas,“ ütles ta.
    Tema sõnul on ühest küljest mõistlik, kui miinimumpalga kujunemine on pikaajaliselt fikseeritud, aga teisalt võiks olla võimalus seda korrigeerida iga paari aasta tagant vastavalt selle, kuidas majandusolukord on edenenud.
    Tänases Äripäeva kaaneloos ütles tanklaketi Circle K juht ja tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo, et 60 protsendi plaan pole realistlik. Restoraniettevõtja Martti Siimann leidis, et idee kehtestada Euroopa Liidu alampalk on absurdilähedane. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et ettevõtjad ei oleks ilmselt miinimumpalga tõusu üle õnnelikud ja ei pruugiks olla ka võimelised seda maksma.
    Veel hommikuprogrammis:
    Tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis oli pikemalt juttu ka Boris Johnsonist, kellest sai teisipäeval Briti konservatiivse partei juht ja kellele annab kuninganna Elizabeth II kolmapäeval ülesande moodustada uus valitsus. Uurime ajakirja Diplomaatia peatoimetajalt Erkki Bahovskilt, milliseid muutusi võib Johnsoni võimuletulekuga oodata ning mis saab Brexitist.
    Hommikuprogrammi saab järele kuulata siit.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.