Nii ülemaailmsetes kui ka Eestis tehtud uuringutes toovad juhid välja, et nad on muudatustega väga hädas. Nii hädas, et veidi vähem kui kolmandik muudatustest õnnestub. Muudatuste juhtimise ekspert selgitab, et projektijuhtimisega muudatuste elluviimisel probleeme ei ole, kuid teed läbikukkumiseni sillutab töötajate vähene kaasamine.

- Helen Klettenberg ja Tiina Sakkos räägivad saates “Juhtimisaudit” muudatuste juhtimisest.
- Foto: Rain Jüristo
Saates “Juhtimisaudit” räägime teemal, mis puudutab meid kõiki – muudatuste juhtimine. Muutused võivad olla väljakutsuvad, aga ka täis võimalusi organisatsiooni uuendada ja seeläbi tulemusi parandada, rääkimata sellega kaasnevatest konkurentsieelistest. Kuid et muutustest edukalt läbi tulla, on oluline teadlik ja struktuurne lähenemine.
Organisatsioonid läbivad erineva keerukusastmega muudatusi, olgu selleks uued strateegilised fookused, ärisuuna või struktuuri muutmised või mõni pikaajaline digitaliseerimise projekt. Kõik sellised muudatused vajavad juhtimist.
Oluline on meeles pidada, et muudatuste juhtimine ei ole pelgalt projektijuhtimine ning suuresti tuleb erinevus sellest, kuidas ja kui palju kaasatakse inimesi, sest just 80% muudatusest on seotud inimestega ja nende juhtimisega. Samuti on enamik ebaõnnestunud muudatusi seotud juhtkonna toe puudumisega ja see on ka põhjuseks, miks vaid 30% muudatustest saab õnnestunuks lugeda.
Enne muudatuse tegemist on oluline mõelda selgeks, millist probleemi lahendama asutakse, milline on muudatuse eesmärk ning kuidas muudatuse edukust ja mõju mõõta. Saates räägime lähemalt muudatuste juhtimise mudelist ADKAR ning lisaks anname ka ühe raamatu hitihoiatuse.
Saate külaliseks on Change Partnersi muudatuste juhtimise ekspert, konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos. Saadet juhib Helen Klettenberg.
Juhid on muudatustega hädas: kabinetitööga on korras, aga töö inimestega lonkab
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!