TalTech käivitas kevadel kuus uut fookustippkeskust, millest üks keskendub targale tööstusele. Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas Taltechi tootmistehnika professor ja targa tööstuse fookustippkeskuse juht Tauno Otto, kellega räägime tippkeskuse loomisest ja eesmärkidest.
- TalTechi tootmistehnika professor ja targa tööstuse fookustippkeskuse juht Tauno Otto. Foto: Harro Puusild
Saates on fookuses on ka inseneeria ja välistalentide meelitamine ning Leedu riigi püüd liikuda samuti targa tootmise poole. Saadet juhib Harro Puusild.
„Eestis on palju eeskujuks toodud just Leedut, sest sealne majandus areneb kiiresti. Tulin just Leedust ja seal on tõepoolest tehtud märkimisväärseid arenguid,“ kõneleb Tauno Otto.
Otto lisab, et Leedu on Vilniuse juurde loonud oma tööstuse oru, kus saavad tegutseda valitud süvatehnoloogia, robootika, AI ja militaarvaldkonna paljulubavad ettevõtted. „Samas on Leedus ka üks probleem – neilgi pole tudengeid. Tudengite vastuvõtt inseneeriasse on madal ja seda on püütud kompenseerida välistudengite abil,“ selgitab Otto, et taevas Leedu kohal pole sugugi pilvitu.
Tippkeskuse juht leiab, et tegelikult on Eestis ja mujal Euroopas siiski välistalentidele liiga vähe tähelepanu pööratud. „Eks see on probleem terves Euroopas. Olen seda meelt, et võiksime olla avatumad,“ märgib ta.
Samuti näeb Otto, et meil on probleem pikaajalise strateegiaga. „Kui vaatame Taanit, siis nende investeeringute plaan on 100 aastat ette, kui vaatame Leedut, siis neil on strateegia 2050 juba olemas. Leedu mõtleb strateegiliselt pikalt ette ja see on midagi, mida tahaksin ka Eestis näha,“ sõnab ta.
Tauno Otto: Eesti peaks olema rohkem avatud välistalentidele
Seotud lood
Eesti Rohetehnoloogia Liit teatas hiljuti, et võtab fookuse puhta tööstuse arendamisele. Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas Eesti Rohetehnoloogia Liidu tegevjuht Kädi Ristkok ning liidu nõukogu esimees ja Sunly Future Ventures'i juht Erki Ani, kellega räägime liidu järgmistest sammudest, kliimaseadusest, rohetehnoloogia hetkeolukorrast, väljakutsetest ja võimalustest.
Eesti vajadustele paremini vastava välistööjõu kvoodi teada saamiseks tuleb teha rohkem arvutusi, kuid kohe praegu saame kokku leppida selles, et välisspetsialiste tuleb senisest rohkem kaasata ning otsustada, kuidas me seda teeme, kirjutab Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega teemaveebis Tööstusuudised.ee.
„Valitsus on kokku leppinud, et tööstuse arendamine [on oluline], sest kui vaatame jõukaid riike, nagu Rootsi, Soome ja Norra, siis nende vundament on pikaaegne tööstus,“ räägib saatekülaline, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Saates "Tööstusuudised eetris" on fookuses tööstuspoliitika ja selle rakenduskava, räägime ka maksudest ja suurte investeeringute meelitamisest Eestisse.
Allhanget pole mõtet halvustada, Eesti ettevõtlus ja haridussüsteem tuleb avada välistalentidele ja -tudengitele, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai.
Viimaste aastate arengu najal on selge, et Põhja-Tallinnast on kujunemas pealinna uus 15 minuti linna põhimõtetel toimiv hot-spot. Selle keskpunktiks jääb kaasaegse hingamise saanud endine Volta tööstuskvartal, mis üllatab linnaelanike juba sel sügisel nii mõnegi kauaoodatud uudisega.