Ilmselt kirjutab keskkonnaamet Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Powerile keskkonnanõuete rikkumiste eest korralikud trahvid, ent lubasid ära võtma ei hakka, arvab energeetikateemasid kattev ajakirjanik Kristjan Pruul.
- Auvere elektrijaam Foto: Liis Treimann
„Ma ei tea, et keskkonnaamet väga tahaks kelleltki põlevkivisektoris lube ära võtta,“ märkis Pruul raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“. Ta viitas Kiviõli Keemiatööstusele, kellele amet tuli koos kliimaministeeriumiga keskkonnanõuete täitmise osas samuti vastu, sest vastasel korral terendanuks rohkem kui poolele tuhandele inimesele töö kaotus.
Auvere elektrijaama töö peatamine tähendaks Enefit Powerile pankrotiteed ning Eesti energiakindlus satuks ohtu, kommenteeris Pruul. „Eesti Energia erikontrolli raportis on audiitorid samuti öelnud, et võib arvata, et keskkonnaamet on leebem, sest tegemist on Eesti energiavarustuse olulise nurgakiviga,“ lisas ta.
Samas nentis ajakirjanik, et riikliku energiafirma rikkumistest kumab läbi jultumust ja see annab keskkonnaametile põhjust olla trahvide kirjutamisel karm. Pruul leiab, et oma seni üpris pehme lähenemisega on keskkonnaamet mõneti niisuguseid rikkumisi ise soodustanud.
Intervjuus sai ühtlasi lahti räägitud see, mida erikontrolli raport siis Eesti Energiale ikkagi ette heidab ning mida esitatud süüdistused tähendavad. Usutles Karl-Eduard Salumäe.
Kristjan Pruul: väheusutav, et keskkonnaamet Auvere töö peatab
Seotud lood
Energiapoliitika debatis on väga vähe räägitud energia lõpphinnast tarbijatele, kuhu erinevate valikutega jõuame. Energia hind on majanduse konkurentsivõime põhiline eeldus ja seetõttu peaks see ka poliitika kujundamisel olema kesksel kohal. Meil on paigas vastutused varustuskindluse ja rohepöörde osas, kuid konkurentsivõimelise energiahinna vastutajat on raske tuvastada, kirjutab Eesti Energia endine juht Hando Sutter.
Iga väärteomenetlus võib Enefit Powerile tuua kuni 400 000eurose karistuse, kui uurimine leiab tõendeid hoolimatusest või tahtlikust rikkumisest, hoiatas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Eesti Energias on olnud probleeme juhtimisahela ja läbipaistvusega ning paratamatult poliitilise juhtimisega, mistõttu ettevõtte majandustegevus lonkab, rääkisid ajakirjanikud Äripäeva raadios uudispommina lõhkenud riigi energiafirma erikontrolli raportit kommenteerides.
Elering: ohtu varustuskindlusele pole
Eesti Energia heitmenorme rikkuvad tootmisüksused Eesti soojuselektrijaamas ei paku enam börsile elektrit.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.