Katre Pilvinski • 6. september 2017
Jaga lugu:

Sportlaskarjääri unistusest sisekujunduse võitudeni

Foto: Andras Kralla

Lutheri Masinasaalis asuva uue Äripäeva kontori peasisearhitekt Hannelore Kääramees on õnnelik, et tal tekkis nooruspõlves disainihuvi ning ta pole kordagi kahetsenud Eesti Kunstiakadeemiasse sisearhitektuuri erialale sisseastumist.

Hannelore Kääramees* Õppis1985–1997 Türi Gümnaasiumis ja1997–2001 Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas sisearhitektuuri erialal. Diplomitööks koostas Tartu Ülikooli Türi kolledži projekti* Töötas 2001–2004 sisearhitektuuribüroos Boom.ee (hilisem Uddu).* Olnud seotud ehitusfirmaga Käärapoisid Toimetavad OÜ.* 2004. aastast on sisearhitekt büroos Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid (nüüdne Arhitekt11 OÜ, kasutab ka kaubamärki Architect 11)

Tähtsamad tööd ja tunnustused:* Viimsi Uus Kool (valmis 2006), Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2006* Tallina Tehnikaülikooli Raamatukogu (valmis 2009), Riiklik kultuuripreemia 2009* Moodulmaja Passion House M1 (valmis 2013), 2013 Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapitali innovatsioonipreemia* Niitvälja golfikeskus (2015)* E-riigi Akadeemia büroo (2016)* Äripäeva uus büroo (2017)

Hannelore kolleegid kutsuvad teda hellitavalt Loreks. Nooremad töökaaslased peavad teda eeskujuks ning büroo juht Illimar Truverk näeb Lores sparringupartnerit, kellega koos on hea ideid välja mõelda.

Väikese tüdrukuna soovis Hannelore saada sportlaseks, tõenäoliselt mingil jooksualal. Tema perekonnas jälgiti sporti ning olümpiamängud jätsid kustumatu mulje. Ajalooliselt on Hannelore pereliikmed olnud pigem ratsionaalsed ja õigusteaduste poole kaldu, kuid disaini vastu hakkas nüüd juba tunnustatud sisearhitekt huvi tundma keskkoolis.

"Ma tundsin, et ma tahaksin midagi enamat kui ratsionaalne arvude või paragrahvide maailm. Mõtlesin, et eriala, millega tegelema hakkan, võiks mind köita elu lõpuni," meenutas ta. Samas on ka spordihuvi Hannelorele tänases töös kasuks tulnud. "Välisvaatlejale võib-olla ei tundu, aga sisearhitekti amet on suhteliselt sportlik elukutse," kinnitas Hannelore.

Sportlik eluviis sobib naisele ning tema sõnul peabki arhitekt olema natuke suurema stressitaluvusega, sest väga pehme tüüp sellel alal kaua vastu ei pea.

"See pingutus, mis me aeg-ajalt teeme, on ebainimlik, aga kõik on helgema tuleviku nimel,” naeris ta. 

Hannelore on nagu hea sparringupartner

Illimar Truverk, arhitektuuribüroo Arhitekt11 partnerHannelore suur pluss on see, et ta kohandub alati kiiresti kõikide klientide ja nende meile esitatavatelähteülesannetega. Lore on nagu hea sparringupartner, kellega ideid koos välja mõelda, kes neid just kontseptsiooni väljatöötamise faasis ise pakub ja püüab lennult kiirelt ka teiste ideid, et neid siis võimalikult kasumlikult katsetades realiseerida. Arhitekt11 arhitektuuribüroo on eelkõige orienteeritud meeskonnatööle, kus iga tiimiliige tunneb väga hästi oma rolli. Lore vastutab meil sisearhitektuuri osakonna tööde kvaliteedi eest, samas jõudes ka ise suuremates projektides, ka nn Äripäeva projektis luua uut kvaliteeti ja sisu.Lore on parim meeskonnaliige, kelle peale võib alati kindel olla, et kliendi soovid täita võimalikult etteantud lähteülesande järgi, samas omi ja ühiselt välja mõeldud ideid maksimaalselt realiseerides. Lorel on suurepärane oskus tajuda-tunnetada kliendi soove ja vormistada neid arhitektuurikeelde.Ei spekuleeriks sel teemal, milline oleks arhitektuuribüroo Arhitekt11 ilma Hanneloreta, kuid vahel on mõned inimesed asendamatud. Lorel on väga oluline roll Arhitekt11 tiimis peasisearhitektina.

Kumm väga pikalt enne, kui plaks käib

Kaur Käärma, kolleeg

Hanneloore on professionaal, ta on väga pühendunud ja töökas. Alati saab küsida ja alati saab mingi adekvaatse vastuse. Tema käest saab alati hea teise arvamuse. Ta vihastab mõne rumaluse peale,kuid mitte põhjendamatult – kui, siis ebaõigluse ja pahatahtlikkuse peale. Seda ei juhtu tihti ja üldjuhul venib kumm väga pikalt enne, kui plaks käib.

Ta on eeskuju

Tiiu Saal, kolleeg

Kui ma arhitektuuribüroosse Arhitekt11 tööle läksin, siis õppisin esmalt kõik Loorelt. Ta on eeskuju.

Suured võidud

Tema sõnul on sisearhitektuuri valdkonnas väga palju konkursse, sest kui sisekujundaja tahab oma portfooliosse suuri ja võimsaid projekte, siis neid saab valdavalt arhitektuurivõistluste kaudu. Kui Hannelore 2000ndate keskpaigas arhitektuuribürooga Arhitekt11 liitus, osales büroo vägagi usinalt arhitektuurikonkurssidel ning toona õnnestus võita just mitmeid koolide ja ülikoolidega seotud objekte. Võidutööde hulgas on Viimsi Uus Kool, Tallinna Ülikooli peahoone ja Tehnikaülikooli Raamatukogu. Samuti pani arhitektuuribüroo Arhitekt11 Hannelore eestvedamisel kinni konkursi Äripäeva kontori sisekujundustööle Lutheri Masinasaalis.

"Võib öelda, et Äripäeva kontor on meie büroo jaoks olnud üks erilisemaid töid ja suurimaid töövõite. See oli üle pika aja selline töö, mis vajas suuremat meeskonda ja see erutas kõiki, kuna hoone on niivõrd vägev. Minu jaoks on see väga eriline büroo ja väga eriline töö – ma ei tea, kas ma kunagi midagi sellist veel teen,” tunnistas Hannelore. 

Vastutus ühiskonna ees

Sisekujundajad on kõik natuke maailmaparandaja tüüpi ning noor naine tunneb selget vastutust oma loomingu eest. Sest keskkond, kus me iga päev viibime, mõjutab meid oluliselt ning iga arhitekt peaks meeles pidama, et kuigi inimesed seda tihtipeale ei taju, saab sisekujundusega ühiskonda suunata väga palju. Oma senise 16aastase töökarjääri jooksul on Hannelore tunnetuslik pool ruumide suhtes muutunud ja usaldus iseenese vastu kasvanud. Samas on sisekujundusmaastik läinud iga aastaga vabamaks. Hannelore sõnul pole sellised asjad üldse olulised, et tänavune trend on purpurpunane ja järgmine aasta oliivroheline.

Hanneloore Kääramees, sisearhitekt

 Võib öelda, et Äripäeva kontor on meie büroo jaoks olnud üks erilisemaid töid ja suurimaid töövõite. See oli üle pika aja selline töö, mis vajas suuremat meeskonda ja see erutas kõiki, kuna hoone on niivõrd vägev.

Pigem liigub kogu arhitektuur mõtestatuse suunas, igal asjal peab olema põhjendus või argument või koguni oma lugu, miks sa midagi lood. Lihtsalt sellepärast, et asi näeks kena ja äge välja, ei disainita midagi. Hanneloret on alati isiklik areng ja õppimine huvitanud, kuid sellegipoolest on tal tunne, et päris selgeks sisearhitekti elukutset terve elu lõpuni ei saa. Tekivad küll kogemused, aga kogu aeg tuleb midagi juurde õppida ning Hannelore soov on ennast veel mõnes valdkonnas täiendada.

Talle on alati huvi pakkunud kaks asja ning esiteks sooviks ta juurde õppida sisekujunduse valgustuse poolt. "Valgustus on sisearhitektuuri kõige olulisem osa ja sellega saab tohutult palju ruumi muuta ning tänapäeval areneb see valdkond kõvasti. Teiseks on mind maalapsena alati köitnud haljastuspool, ka seda võiks juurde õppida,” mõtles Hannelore tuleviku peale.

Äripäeva uus kontor Lutheri Masinasaalis  
Jaga lugu:
Hetkel kuum