• OMX Baltic0,3%318,71
  • OMX Riga−1,16%877,08
  • OMX Tallinn0,39%2 128,83
  • OMX Vilnius0,16%1 446,1
  • S&P 5000,29%7 230,12
  • DOW 30−0,31%49 499,27
  • Nasdaq 0,89%25 114,44
  • FTSE 100−0,14%10 363,93
  • Nikkei 2250,38%59 513,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%88,46
  • OMX Baltic0,3%318,71
  • OMX Riga−1,16%877,08
  • OMX Tallinn0,39%2 128,83
  • OMX Vilnius0,16%1 446,1
  • S&P 5000,29%7 230,12
  • DOW 30−0,31%49 499,27
  • Nasdaq 0,89%25 114,44
  • FTSE 100−0,14%10 363,93
  • Nikkei 2250,38%59 513,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%88,46

Veljo Konnimois: Eesti lisandväärtus takerdub riiklike monopolide hinnapoliitikasse

Eesti tööstuse konkurentsivõime ei jää ettevõtjate ambitsiooni, oskuste ega ka finantside taha, vaid sumbub riikliku taristu monopolide hinnapoliitikasse, kirjutab Elektrilevilt võimsuse suurendamiseks 5miljonilise hinnapakkumise saanud Radius Machiningu asutaja ja juhatuse liige Veljo Konnimois.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • millised takistused seisavad Eesti tööstuste lisandväärtuse kasvu ees;
  • kuidas Veljo Konnimois kommenteerib riikliku taristu mõju tööstuse arengule;
  • miks on Radius Machining sunnitud suurinvesteeringute kõrval tegelema bürokraatiaga.
“Meie plaan oli loogiline ja tehniliselt põhjendatud: kasvatada olemasolev 315amprine peakaitsme võimsus 560 ampri peale. Seejärel saabus aga reaalsuskontroll võrguettevõtetelt. Elektrilevi ja Eleringi ametlik vastus meie liitumistaotlusele näitas, et Jüri piirkonnaalajaama võimsuse suurendamine läheks meile maksma suurusjärgus 5 miljonit eurot,“ selgitab Veljo Konnimois.
  • “Meie plaan oli loogiline ja tehniliselt põhjendatud: kasvatada olemasolev 315amprine peakaitsme võimsus 560 ampri peale. Seejärel saabus aga reaalsuskontroll võrguettevõtetelt. Elektrilevi ja Eleringi ametlik vastus meie liitumistaotlusele näitas, et Jüri piirkonnaalajaama võimsuse suurendamine läheks meile maksma suurusjärgus 5 miljonit eurot,“ selgitab Veljo Konnimois.
  • Foto: Raul Mee
Olen aastaid pidanud eemalt kuulama finantsanalüütikute, nagu Peeter Koppel ja Mihkel Nestor, arutelusid, kus kõlab seisukoht, et pigem investeeritaks kodutute loomade varjupaika kui Eesti tööstusesse. See on illustratiivne näide kuvandist, millega kohalikul tööstusel, sealhulgas masinaehitusel, tuleb aeg-ajalt silmitsi seista. Praktika ja reaalne majandus räägivad teist keelt, kuid arengul on ees bürokraatlik ja infrastruktuurne sein.

Seotud lood

Arvamused
  • 30.04.26, 13:00
Silver Sillak: kohaliku taastuvenergia puudujääk maksab Euroopale 500 miljonit eurot päevas
Isegi nendes riikides, kus kliimapoliitika on ebapopulaarne teema, on puhkenud energiakriis pannud riigijuhte mõistma vajadust kohaliku taastuvenergia tootmise suurendamise järele, kirjutab Taastuvenergia Koja juhataja Silver Sillak.
Saated
  • 16.04.26, 12:00
Tugeva tehnoloogia kõrval lonkav müük jätab tööstused kasvuta
Tootearendusest ja automatiseerimisest räägitakse tööstuses palju, kuid tehniline võimekus üksi ei taga edu, kui selle kõrval jäävad nõrgaks müük, turu tundmine ja võime toode kiiresti turule viia, leiti märtsis toimunud suursündmusel “Tark tööstus 2026” peetud vestlusringis.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.04.26, 14:16
Miks vaatavad Eesti ja Leedu investorid Läti kinnisvaraturu poole?
Möödunud aastal registreeris Läti oma seni suurima aastase välisinvesteeringute mahu, kaasates üle miljardi euro. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel asus 31 suuremast investeerimisprojektist 20 Riias. Möödunud aastal ületasid Leedu investeeringud Eesti omi 40 korda.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele