Vaheta vanad torud innovatiivselt - seinu, lagesid ja põrandaid lõhkumata

Enamike Eesti korterelamute ning ühiskondlike hoonete kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikud on kasutusel olnud enam kui 30 aastat ning kipuvad seoses kodukeemia ja jääkainete ohtra kasutamisega amortiseeruma.

Hea uudis on see, et nii horisontaal- kui ka vertikaaltorusid saab täna vahetada seinu, lagesid ja põrandat lahti võtmata, mis on kiire ja puhas meetod, säästab oluliselt hoone omaniku närve ega nõus pärast torustikuvahetust remonditegemist.

Spetsiaalne vaikude abil kivistuv renoveerimismaterjal võimaldab ehitada vanade torude sisse uue torustiku seinu maha lõhkumata.  Foto: Terrat

"Hoone torustikule mõtlemine on sarnane inimeste tervisega: millal me ikka arstile lähme? Siis, kui näeme probleemi. Torustike tavapärane eluiga on aga 40-50 aastat ja kui teie majal hakkab see täis saama, oleks viimane aeg torud kriitilise pilguga üle vaadata," annab AS Terrat projektijuht Elner Rannu nõu.

Olukorra hindamiseks on küll tarvis teha tasulised uuringud, kuid samas võib selguda, et torude seisukord ei olegi nii katastroofiline ning ühistul või majaomanikul on aega näiteks viis aastat veel oodata.

"Reeglina siiski ühistud ei kipu probleeme ennetama, vaid kutsuvad ehitajad siis, kui häda juba käes on. Samas on Põhjamaades kindlustusfirmadel nõue, et torustikke peab teatud aastate tagant renoveerima, vastasel juhul võib kindlustus keelduda veelekete puhul maksmisest,” räägib Rannu.

Elner Rannu, AS Terrat projektijuht

Korteriühistud ei kipu probleeme ennetama, vaid kutsuvad ehitajad siis, kui häda on juba käes. Samas on Põhjamaades kindlustusfirmadel nõue, et torustikke peab teatud aastate tagant renoveerima, vastasel juhul võib kindlustus keelduda veelekete puhul maksmisest.

Kõige kurvem lugu on tema sõnul aga see, kui hoonel renoveeritakse kelder, trepp, õu ja terrass ning alles siis selgub, et betoonpõranda alune ja õues olevate torude vahetamine jäeti tegemata. Ummistuste puhul saab survepesuriga küll enamasti mõneks ajaks probleemi lahendatud, kuid kokkuvõttes läheb selle pidev pesuri tellimine väga kalliks. Veel kehvem on muidugi, kui torude füüsiline eluiga hakkab ümber saama.

Hea uudis on aga, et torustike renoveerimine ei tähenda enam sugugi tüütut ning kallist seinte ja põrandate lõhkumist ning maapinna lahtikaevamist. Alternatiivseks lahenduseks on spetsiaalne vaikude abil kivistuv renoveerimismaterjal, mis võimaldab ehitada vanade torude sisse uue torustiku. Seejuures annab kasutatav tehnoloogia torustikele vähemalt 50aastase eluea ning on enamjaolt soodsam, kui traditsiooniline kaevamine ja hoonete renoveerimisel kasutatav torude väljavahetamise meetod. Paljude hoonete juures, kus torustikud on valatud seinte ja põrandate sisse, ongi see ainsaks võimaluseks torustike renoveerimiseks.

Elner Rannu, AS Terrat projektijuht

Torustike renoveerimine ei tähenda enam sugugi tüütut ning kallist seinte ja põrandate lõhkumist ning maapinna lahtikaevamist. Tänane innovatiivne lahendus on spetsiaalne vaikude abil kivistuv renoveerimismaterjal, mis võimaldab ehitada vanade torude sisse uue torustiku.

TÜ Kliinikumi torude kinnisel meetodil renoveerimine haigla tööd ei häirinud

2017. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta veebruarini rekonstrueeris Terrat SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Raja 31 asuva psühhiaatriakliiniku hoone sadeveepüstikuid. 1980ndatel ehitatud hoone malmtorudest sadeveekanalisatsioonitorustikud olid amortiseerunud ja põhjustasid korduvalt sadude ajal veelekkeid ruumidesse. Tööde käigus rekonstrueeriti kinnisel meetodil 27 sadeveepüstikut ja neid väliskanalisatsiooniga ühendavad magistraaltorustikud.

"Kuna tegemist on töötava haiglahoonega, kus toimub ka statsionaarne ravi ehk hoone on kasutuses ööpäevaringselt, oli üheks eesmärgiks võimalikult vähe häirida ravitegevust,” kirjeldab SA Tartu Ülikooli Kliinikum tehnikateenistuse direktor Peep Pitsner.

Kuna sadeveetorustikud on hoones valdavas osas seina- ja põrandakonstruktsioonide sees, oli rekonstrueerimine kinnisel meetodil küll TÜ Kliinikumi eelistuseks, kuid konkurentsi tagamiseks võimaldati riigihankel pakkuda nii lahtisel meetodil rekonstrueerimist, kinnisel meetodil rekonstrueerimist kui ka kombinatsiooni nendest meetoditest. Arvestades lammutus- ja taastamistööde suurt osakaalu, osutus ASi Terrat pakutud kinnine meetod ka rahaliselt soodsamaks.

Peep Pitsner, SA Tartu Ülikooli Kliinikum tehnikateenistuse direktor

Kuna sadeveetorustikud on TÜ Kliinikumi hoones valdavas osas seina- ja põrandakonstruktsioonide sees, oli rekonstrueerimine kinnisel meetodil küll kliinikumi eelistuseks, kuid konkurentsi tagamiseks võimaldati riigihankel pakkuda rekonstrueerimist nii lahtisel, kinnisel kui ka kombinatsiooni nendest meetoditest. Arvestades ka lammutus- ja taastamistööde suurt osakaalu, osutus ASi Terrat pakutud kinnine meetod ka rahaliselt soodsamaks.

"Mistahes ehitustööde planeerimisel ja teostamisel meie ravihoonetes on eripäraks eespool mainitud asjaolu, et tegevust ei saa tööde teostamise ajaks ära kolida või seisma panna. Terrati teostatud rekonstrueerimine kinnisel meetodil võimaldas piirduda minimaalses ulatuses lammutus- ja taastamistöödega, mistõttu ka patsiente ja personali häirivat müra ja tolmu oli tavapärase ehitustööga võrreldes oluliselt vähem,” tõdeb Pitsner.

Ta lisab, et soovib esile tõsta Terrati meeskonna paindlikkust, kannatlikkust ja leidlikkust tööde teostamisel: "Oma ajastu „lapsena“ osutusid torustikud olema sootuks teistsugused, kui projekti järgi eeldada võinuks, samuti on ehitusest möödunud aastakümnete jooksul mõndagi lapitud ja ümber tehtud. Seega oli üllatusi palju ning rekonstrueerimistööde teostamine nõudis ka omajagu detektiivivõimeid, et torustikes selgust saada. Aga kokkuvõttes julgen CIPP rekonstrueerimismeetodit torustike rekonstrueerimisel toimivas hoones kindlasti soovitada, seda nii kasutajasõbraliku tööprotsessi kui ka lõpptulemuse poolest. Suka paigaldamine läbi olemasoleva torustike rohkete käänakute õnnestus igati hästi.”

Korteriühistu: Terrati süsteem säästis elanike närve ja raha

Tallinna kesklinnas Liivalaia tänaval asuv 1980. aastal ehitatud korterelamu oli juba mõnda aega kimpus läbi maja jooksva katusekanalisatsiooni lekkega – suurema vihmaga kippusid korterites seinad märguma kuuendast korrusest kuni keldrikorruseni, aga täpset veakohta ei teatud. "Lame katus, kõrged 1,60-meetrised parapetid ning asjaolu, et veneaegsed malmtorud jooksid paralleelselt tualettide tuulutustorudega panid meid toruvahetuse küsimuses suure probleemi ette. Enamikel elanikel on ju WC-šahtid kinniehitatud, mis oleks tähendanud remonti enamikes toruremondi piirkonda jäävates korterites,” kirjeldab Liivalaia 40 KÜ tegevdirektor Peeter Keäri.

Tema sõnul oli ainus variant kasutada AS Terrat abi, et vea avastamiseks ja torude vahetamiseks ei peaks seinu lahti kiskuma. Kuna Terrati meeskond oli naabermajades head tööd teinud, kutsuti mehed 2018. aasta suvel tehnikaga kohale ning lasti torud kaameraga läbi vaadata ja seejärel läks kohe tööks.

Peeter Keäri, Liivalaia 40 KÜ tegevdirektor

Ainus variant oli kasutada AS Terrat abi, et vea avastamiseks ja torude vahetamiseks ei peaks ühistu korterite omanikud WC-seinu lahti kiskuma.

"Lubati sajuvaba päeva ja pidime tegema parkimisplatsil ruumi nende masinatele. Suruõhuga suruti vaiguga sukk keldritorust sisse kuni katuseni, ühtkokku ligi 20 meetrit. Ja ühe päevaga olid torud nagu uued ilma seinu lahti võtmata ning sisuliselt majja sisenemata. Projekt maksis 3000 eurot ja peame seda suurepäraseks investeeringuks, sest säästime oma elanike närve ja raha. Oleme väga rahul ja kõigile rääkinud, et Terrati meeskonnalt saab suurepärast abi.”

Peeter Keäri, Liivalaia 40 KÜ tegevdirektor

Ühe päevaga olid torud nagu uued ilma seinu lahti võtmata ning sisuliselt majja sisenemata. Projekt maksis 3000 eurot ja peame seda suurepäraseks investeeringuks, sest säästime oma elanike närve ja raha.

Õigeaegne torustike renoveerimine ennetab suuri remondikulusid

Eelkõige teevad torustikele halba korrudeerumine ja niiskus ning sinna hoolimatusest sattuvad kemikaalid ja nõudepesujäägid. Seega tuleks torusid regulaarselt umbes kord 3-5 aasta jooksul pesta, filmida ning vajadusel renoveerida. Ühe korteriühistu püstaku diagnostika võtab spetsialistidel aega keskeltläbi kuni kaks tundi, sest enne torude analüüsi peab need surveveega mustusest ja jääkainetest puhastama. Renoveerimine kinnisel meetodil võtab aega umbes ühe päeva ühe püstaku kohta.

Mis on vanade torude asendus kinnisel meetodil?

Pehme kangaga renoveerimise tehnoloogia sai alguse 1970ndail aastail ning seda tehnoloogiat täiustatakse pidevalt. Protsessi käigus immutatakse painduv tekstiilvooderdus ehk nn renoveerimissukk vaikudega ja paigaldatakse surveõhku kasutades uuendatavasse torulõiku. Immutatud sukk kivistub ümbritseva keskkonna temperatuuril ning protsessi kiirendamiseks soojendatakse kangast sooja vee või auruga. Pärast kivistumist moodustub vana toru sisse täiesti uus veetihe toru.

Tasub teada!

1992. aastal loodud AS Terrat on Eesti kapitalil põhinev keskkonnaehitusele keskendunud ehitusfirma, mille põhitegevusteks on vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimine, ehitus ning renoveerimine kaevamata meetodil, hüdrotehniliste ja keskkonnarajatiste ehitus ja parkide ning purskkaevude ehitus.

Terrat on rajanud ja ettevõttes rakendanud integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi, mis vastab ISO 9001:2008, ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007 standarditest tulenevatele nõuetele ning mis on leidnud vajalikku tunnustust ja heakskiitu sertifitseerimisfirmadelt Det Norske Veritas ja Bureau Veritas Certification.

Täiendav info ja nõustamine:

Projektijuht Elner Rannu kontaktid: 518 2656, info@terrat.ee

www.terrat.ee

Foto: Terrat
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt