Muinasjutulised rookatused ei ole ka tänapäeval kuhugi kadunud

Rookatused tunduvad olevat pigem muistsete hoonete kauniks „peakatteks“. Eestis leiab aga meistreid, kes tänagi kirglikult seda väga vana traditsiooni jätkavad ning ehedal ja õigel kujul, põlvest põlve pärandatud teadmisi rakendades rookatuseid paigaldavad. Rajas Katused OÜ meister Hardi Rajas selgitab, kas ja kuidas selliseid katuseid paigaldatakse.

Rookatus on laastkatuse kõrval üks esimesi ja vanimaid katusekattematerjale üldse  Foto: Rajas Katused OÜ

Kas tänapäeval üldse on veel huvi rookatuste vastu ja kui, siis kuhu need sobivad?

Rookatus on laastkatuse kõrval üks esimesi ja vanimaid katusekattematerjale üldse. Sisemaal tehti meil ka põhust katuseid, aga praegu põhku enam ei kasutata. Muistsel ajal olid põhukatused ajutised, sest kui talv oli pikk ja loomasööt otsa sai, söödeti katused loomadele. See oli omamoodi nagu põhu ladustamine ja katusekate kaks ühes.

Hardi Rajase sõnul on ka praegu huvi väga suur ja tööjärjekorrad pikad. Tegemist on kauni ja väga vastupidava ning kvaliteetse katusega, kuid päris igale hoonele see siiski juba välimuselt ei sobi. Seda tuleb kindlasti silmas pidada. Rookatus toimib visuaalselt ennekõike looduslikus keskkonnas, palkmajadel. Ehitatakse neid ka puitvoodriga karkassmajadele, kuid linna kivimajadele võiks siiski mõne muu katusetüübi valida.

Kui vastupidav rookatus katus on? Kas meie niiskes kliimas see mädanema või hallitama ei lähe?

Vilunud meistri ja õigete võtetega võib rookatus vastu pidada isegi 80 aastat. Siin mängivad aga rolli paljud erinevad nüansid, mida tuleb jälgida. Väga oluline on katuse kalle, see peaks ideaalis olema vähemalt 40–45 kraadi ja paksus vähemalt 30 cm. Nii ei teki vee tagasijooksu ehk õige kaldega katus ei võta vett sisse ning kuivab ka pärast pikka vihmasadu korralikult ära.

Loomulik ventilatsioon on väga oluline, rookatusele ei panda aluskattekilet. See kuivab seestpoolt väljapoole, seega peab ta olema altpoolt ventileeritud. Eestis on tõepoolest niiske kliima ning see tähendab, et katus tuleb teha võimalikult pikast roost, hea, kui see oleks 170–190 cm pikkune.

Mädanemise ehk mädaniku oht on olemas, kui eirata ehitamisel rookatusele kehtivaid reegleid. Väikese kaldega katusel vajub vesi katuse sisse ja ei kuiva lõpuni ära. Nii tekibki mädanik, lisaks roole võivad halvimal juhul mädanema hakata ka juba roovlatid või isegi sarikad. Aga nagu öeldud, siis kõike seda annab edukalt vältida, kui kasutada õigeid ehitusvõtteid. Samuti vajab katus ka regulaarset hooldamist.

Kas mädanik on ainus ohutegur?

Rookatuse kõige suuremad vaenlased kipuvad olema ilmastikuolud. Nii päike, vihm, niiskus kui ka tuul kulutavad katust aja jooksul. Põhjapoolsel küljel kipub sammal liiga tegema, see tuleks aga kohe avastamisel eemaldada. Katuse paigaldamisel tuleb jälgida ka, et maja lähedal ei asuks suuri puid, mille oksad suure tuulega katusest roogu välja rebima hakkaksid. Vajadusel tuleb oksad enne katuse paigaldamist eemaldada.

Mis on rookatuse head omadused lisaks kaunile välimusele?

Rookatus on samal ajal nii katusekatte- kui ka isolatsioonimaterjal. Ta hoiab väga hästi soojust, samal ajal summutades müra. Rookatus on pärast mätaskatust üks raskemaid katuseliike ja see vajutab palkmaja korralikult kokku.

Mis roogu te kasutate ja kustkohast te seda hangite?

Kasutame enamasti Saaremaa roogu, kuid oleme ka kasutanud ka teisi olenevalt sellest, kus katust teeme. Näiteks Vormsil, Hiiumaal, Haapsalus või Lihulas – rootegijaid on mitmeid. Tean ka, et Hiinast on sisse ostetud, aga seda praktikat meie kasutanud ei ole. Meil on kõik kohalik materjal. Katuseharjadele paigaldame kas tamme- või kuusemalgad, kasutatakse ka kanarbikku.

Kas rookatus on tuleohtlik? On seda vaja tulekindluse tagamiseks kuidagi immutada?

Meie tingimustes on õhuniiskus piisavalt suur, seega katus on pidevalt niiske ega sütti kergesti. Tuleohtlikud kohad on pigem korstna läbiviigud ja elektrisüsteemid katuse all. Vaadates statistikat, on rookatuste põlenguid vähem kui teistel katusetüüpidel.

Roogu ei immutata ja mina mingeid kemikaale ei kasuta. On aga olemas spetsiaalne vahend Firestop, kuid see jällegi söövitab kõrt ja muudab katuse hapraks. Minu ligi kahekümneaastane kogemus näitab, et Eesti kliimas ei ole immutamine vajalik.

  

Kas roog on pärast niitmist kohe valmis katusele paigaldamiseks või tuleb seda ette valmistada?

Roog teeb enne katusele jõudmist läbi päris pika teekonna. Esmalt, juba mere ääres, see saputatakse ehk puhastatakse mererohust, hundinuiast, kõrkjatest ja muust, mis roo hulka ei kuulu. Seal tehakse valmis ka esimesed kahlud ehk teisisõnu kimbud. Seejärel transporditakse need kuivemasse kohta, kus nad laotakse hakkidesse kuivama. See protsess võtab aega paar nädalat või kauemgi, kõik oleneb ilmast. Kuivanuna tehakse neist standardmõõdus katusekahlud, mis pakitakse viiekümne kaupa rullidesse. Need rullid ladustatakse kuivas ning seal nad ootavadki juba ehitusobjektile transportimist. Nüüd on roog valmis katusele paigaldamiseks.

Ja saagikuse üle ei saa nuriseda?

Kuna tegemist on loodusliku materjaliga, määravad saagikuse samuti ilmastikutingimused ning riske on palju. Siin mängivad suurt rolli näiteks jää ja tuul, mis roogu murrab ja kõverdab. Aastad võivad saagikuse puhul olla väga erinevad.

Mis on rookatuse hind?

Hind oleneb katuse suurusest. Mida suurem see on, seda soodsamaks kujuneb ühe ruutmeetri hind. Katustele suurusega kuni 200 m2 on hind üldjuhul ca 40 eurot ruutmeetri kohta, suuremate katuste puhul on hind juba kokkuleppe küsimus.

Kuidas rookatust paigaldatakse ja kaua see aega võtab?

Korralik kinnitus on meistri sõnul väga tähtis! Roovlatid kinnitatakse sarika peale 150 mm kuumtsinknaeltega või vähemalt 6 × 100 mm kruvidega. Kogu raskus on roovlattide peal ja kinnitus peab seda pidama. Nagu ka eespool mainitud, peab Eesti kliimas katust tegema 170–190 cm pikkuse rooga ning see eeldab roovitussammu pikkuseks 40 cm. Tihti arvatakse, et rookatuse alla soojustust panna ei ole vaja, kuid see ei pea päris paika. Soojustama ei pea nii palju kui teisi katuseliike, kuid korralik tuuletõke ja 20 cm soojustust võiks siiski olla.

Hea katusemeister teeb päevas vähemalt 10 m2 katust. 100 m2 katuse tegemine võtab Hardi Rajase sõnul kahel mehel aega 5 päeva. Siin aga sõltub töö aeg samuti ilmast. Sajuga katust panna ei saa, samas sajab meie kliimas tihti. Märja roo otsad purunevad kergelt ja katus jääb n-ö karvane. Seega Eesti ilmastikus võtabki 100 m2 katuse paigaldamine keskmiselt 7–8 päeva.

Mainisite eespool, et katust tuleb ka hooldada. Mida see endast kujutab?

Täpselt nii. Nagu iga teine katus, vajab ka rookatus hoolt. Hooldamisel tuleb tähelepanu pöörata just katuse harjale, kuna sinna pannakse roog horisontaalselt ning viie kuni kümne aastaga see kahjuks mädaneb, siis tuleb see välja vahetada uue vastu.

Tihedamat hooldamist vajab katus ka juhul, kui valitud on odavamad männipuidust harimalgad. Need mädanevad meie tingimustes umbes viie aastaga. Tamm või haavapuu on siinkohal oluliselt vastupidavamad valikud, neid ei pea hoolduse käigus välja vahetama erinevalt männist või kuusest malkadest.

Jälgima peab veel katuse neelukohtasid, seal on vee jooks kõige suurem ja niiskus kõige sügavamal katuse sees. Kindlasti ei tohi neelukohtadesse jääda puulehti.

Vaata lisainfot Rajas Katused OÜ kodulehelt

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas