Eesti-Leedu tööstuskemikaalide ettevõte allkirjastas hiinlastega olulise dokumendi

Maikuu esimesel täisnädalal külastas Eestit delegatsioon Hiinast, Yixingi linnast, Jiangsu provintsist. Eestisse tõi need inimesed firma Jiangsu Yoke Technology, kes omakorda allkirjastas siin olulise dokumendi Ingmar Grupiga. Eestis teatakse grupi siinset haru Ingle ASi, mil on olnud huvitav ajalugu.

Ingle asutaja ning juhatuse liige Aare Leinberg meenutab aastat 1993. Raplamaal asus Valtu kolhoos, kus toodeti desovahendeid, mida müüdi NSVLi liiduvabariikidesse. Sealt läks teele estosteriili ja desoksooni. Taasiseseisvumise järel kukkus see äri kokku. Inglistel jäi aga tehas seisma, mahutid olid toorainet täis. “Midagi pidi peale hakkama,” ütleb Leinberg nüüd. Nii hakatigi alguses tootma ja vahendama kaht klassikalist toodet – äädikat ja väävelhapet. Edasi arenes ettevõte samm-sammult ja stabiilselt.

Märgilisi momente on Eesti ettevõttel olnud mitmeid. 1996. aastal hakkas kehtima uus ohtlike veoste seadus (ADR), mis puudutas nimelt keemiliste ainete vedu. Ingle autod ei vastanud enam nõuetele. Nendega ei oleks tohtinud kemikaale vedada. Otsustati teha riskantne investeering ning soetati Volvo. Valida oligi lõpetamise või uue tsisternauto vahel. “Esimesel aastal tegi see 17 reisi. Võtsime selle laenuga. Eks see suur risk oli,” ütleb Leinberg nüüd. Ettevõte kirjadega auto oli aga neile väga heaks reklaamiks. Selles nišiäris oli sellise tähelepanu saamine väga oluline.

Reklaam oli sedavõrd hea, et Ingle uksele koputasid kohalikud vene ettevõtjad. Leinberg ütleb, et kui nemad ei oleks toona tulnud, siis ei oleks ettevõte seal, kus nad täna on. “Eestlane ei suuda nii suurelt mõelda. Au ja kiitus neile,” kiidab ta. Inglel oli arenenud laomajandus ja logistika, venelastel lai haare ja julge pealehakkamine. “1+1 oli algaastatel selgelt mitte kaks vaid neli,” lisab Leinberg. Areng sai suure hoo sisse.

2011. aastal leidsid teineteist kaks Baltikumi sama valdkonna tegijat. Ingle ja leedukate Margunas UAB otsustasid liituda ja moodustada Ingmar Group ASi. See oli mõistlik samm, sest koos kemikaale kokku ostes saab mahu tõttu odavama hinna. Peagi aga mõistsid venelased, et nemad soovivad uuest kooslusest välja astuda ning läinud nad olidki. Nad jätkasid ka siiani neile peamiselt huvi pakkunud kautšuki äriga.

“Eks tuli ka see välja, et meil on leedukatega rohkem ühist kui vene meestega,” leiab Leinberg ning lisab, et ettevõtte arengule selline muudatus tuli jällegi kasuks. Areng jätkub kenasti edasi.

Nüüd on ehk õige hetk selgitada ka seda, millega grupp täpsemalt tegeleb. Lühidalt öeldes on nad ettevõte, mis käitleb ja vahendab Baltikumi ja nende lähiriikide ettevõtetele kemikaale. Võtame näiteks eelpool juba mainitud Hiina ettevõtte Jiangsu Yoke Technology. Ingmar ostab sealt trikloropropüülfosfaati (TCPP) ja vahendab seda Eestis Henkel Makroflexile ja Krimeltele. See koostisosa on ehitusvahu põhitooraine. Kemikaale, mida Ingmar Group oma ladudes ja terminalis veel hoiustab on sadu erinevaid nimetusi. Nende klientidel ei ole mõtet keemiatoorainet ise osta ja hoiustada, odavam ja lihtsam on see, et varumisega tegelevad teised. Ingmar Grupp peab tagama selle, et kui kliendil on toorainet vaja, siis neil on see olemas. See tähendabki, et neil peab pidevalt olema varu. Kõike keemilisi aineid, mida Igmar Group teistele edasi müüb ei oska nimetada Leinbergki.

Eestis on nende klientideks tuntumatest firmadest veel Silmet ja VKG, aga tegelikult suures osas kõik keemiatööstused ja elektrijaamad. Ka piimatööstused, kuhu müüakse pesuaineid, happeid. “Olenemata nimetusest toome meie tooraine kohale. Laos on meil umbes 300 eri nimetusega ainet varutud. Võtame neilt tarnemure ära. Ei ole igal ühel eraldi mõtet ostagi. Kalliks läheb,” toob Leinberg välja.

7.- 8. maini kogunes Ingmar Group’i juhtkond Tallinnas, sest vastu tuli võtta Hiina delegatsioon. Yoke Technologies alustas juba ligi kümme aastat tagasi koostööd grupi Leedu poolega. Huvitav seik on see, et hiinlased suunasid Leetu kunagi Ingle osanikeks olnud venelased.

Baltikumis ei olnud kauge riigi kodanikud varem käinud. Kahele partnerile oli see oluline ja märgiline kohtumine. Nimelt allkirjastati 7. mai õhtul vastastikuse mõistmise memorandum. See andis Ingmar Chemicals’ile YOKE ainumüügiloa Baltikumis. Elu läks ühest küljest lihtsamaks – enam ei pea firma muretsema, et ka teised müüvad piirkonnas sama firma tooteid. Samas müügi pool on endiselt konkurentsitihe ehkki selles nišivaldkonnas on just Ingmar Group Baltikumi suurim.

Selles valdkonnas hoiavad muide kõik osapooled endale lahti mitut ust. See tähendab, et lisaks Hiinast ostmisele soetab Ingmar sama koostisosa ka Poolast. Samamoodi nagu nende klientidel on alati tagavarauks, et tarnekindlus oleks alati garanteeritud.

Leinberg teeb nalja, et hiinlased võtsid neile üllatuseks kaasa pea terve linna, kuid kõrgel tasemel delegatsioonide kaasa võtmine on seal tavaks. Hiinlased jäid siinse vastuvõtuga väga rahule. Kaubandus-tööstuskojas kohtusid nad koja juhi Mait Palts’iga, EAS’i esindajaga ning riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma esimehe Kalev Kalloga. Tutvuti teineteisega ja vahetati viisakusi. Hiinlased kutsusid kõiki osapooli endale külla.

Leinbergi sõnul oli kogu siin viibimisel lisaks dokumendi alla kirjutamisele veel teinegi, võib-olla olulisemgi tähendus. Partneritele vaadati silma, suruti kätt ja saadi parem ning kindlam enesetunne, et koostöö võib jätkuda.

Keemiatööstus on maailmas üldiselt ning ka Euroopas ja Eestis väga karmilt reguleeritud valdkond. Nõudeid on palju, bürokraatiat veel rohkem. Leebemaks midagi ei muutu. Euroopas soovitakse, et kogu kemikaali elutsükkel oleks alates tootmisest kuni neutraliseerimiseni jälgitav. See on eriti kontrastne võrreldes Nõukogude ajaga ja 90ndate algusega, mil Ingle AS tegevust alustas.

Tehas oli rajatud jõe kaitsetsooni. Toonased “tšinovnikud” olid aga oma käega paberile andnud allkirjad, et selle tohib sinna rajada. Kiiresti hakkas Ingle oma tegevust viima seadustega kooskõlla ja Raplasse ehitati kaasaegne kemikaalide terminal. “Seadusega ei tohi pahuksisse minna. See oleks enese lõpu määramine, kui sa selliseid riske võtad,” hoiatab Leinberg.

Kas oleks Ingle AS saanud tekkida tänapäeval, kui inimesed peaaegu kõige rajamisele vastu on? Leinberg ütleb, et täna „võistlevad“ nad Inglistel kohaliku lehmalaudaga. Ühest tuleb teadagi mis hais ja Ingle lisab sellele äädika „komponendi“. Kohalikud inimesed on aga keemiatööstuste ülivajaliku abimehega ära harjunud.

Ingmar Group tegutseb lisaks Baltikumile ka Poolas, Ukrainas ja Valgevenes. Ettevõtte Leedu haru ülesandeks on tegeleda ka näiteks Tšehhi suunal, Eesti pool püüab kanda kinnitada Soomes.