Saksamaa vajab riigi digitaliseerimiseks Eesti ettevõtete abi

Hiljuti Saksamaal läbi viidud uuringud näitavad, et infotehnoloogia vallas koondub tähelepanu küberturvalisusele ja pilvetehnoloogiatele. Neile järgnevad asjade internet ja e-tervis. Kindlasti ei saa ära unustada ka tööstuse digirevolutsiooni Industry 4.0.

“Oluliseks teemaks on suurandmed ja intelligentsed lahendused tööstuses, kuna need saavutavad tulevikus tõelise tähtsuse,” ütleb Saksamaa konsultatsioonibüroo Steinbeis ekspert Klaus Manzke.

Olgu selleks nutikad töötajad või välismaised ettevõtted, Saksamaa vajab oma teekonnal abi. Eriti suurt kompetentsi vajadust on märgata küberturbe valdkonnas.

“Ka Industry 4.0 on see, kus otsitakse agaralt partnereid, sest see on meie föderaalvalitsuse üks strateegilisi projekte, mis peaks toetama Saksamaa arengut maailma juhtivaks tööstusriigiks. Kuumad teemad on siin isejuhtivad sõidukid, targad tehased ja reaalajas tootmine. Taas on vaja nii inimesi kui ka lahendusi,” märgib Manzke.

Kui Eestis on räägitud sellest, et ettevõtted tihti ei mõtle piisavalt digitaliseerimisele, siis Saksamaal on 75% firmadest oma digitaliseerimise strateegia. See on toonud kaasa väikese buumi infotehnoloogia vallas, mis peab erinevaid lahendusi välja pakkuma. Ettevõtted soovivad muuta tootmisprotsesse ja väärtusahelaid ning seda innovaatiliste tehnoloogiate abil.

“Pilvetehnoloogiad ja suurandmete analüüs tähendab taas koostöövõimalusi välisfirmadega,” ütleb Manzke. Tema kolleeg Patrick Brauckmann lisab, et paljud Saksamaa ettevõtted on digitaliseerimisega hädas.

Klaus Manzke toob välja, et Saksamaal imetletakse Eestit meie IT-edu tõttu. Näiteks turundas logistikafirma Kühne & Nagel Eestit majandusajakirjas Wirtschaftswoche. Nad kiitsid seal Eesti riigi pragmaatilisust ja seda, kuidas meie e-riik on üles ehitatud.

“Zeiti veebiversioonis sai tunnustust mõtteviis “riik kui teenus”. See muudab maailma,” toob Manzke välja.

Ta rõhutab, et heaks näiteks sakslaste suhtumisest Eesti IT-pädevusse on Saksa ettevõtete investeeringud. Eestisse on investeerinud suured tegijad, nagu Bayer ja Daimler. “Kapital voolab teie riiki ning vastu saame teadmisi,” kiidab ekspert.

Brauckmann tunnustab samuti Eesti riigi head kuvandid Saksamaal, millele on palju kaasa aidanud meie e-residentsuse programm. “Samas ei ole paljudel Saksamaa ettevõtetel veel reaalseid koostööprojekte eestlastega,” nendib ta.

Ehkki Eesti IT-l on Saksamaal lausa suurepärane reputatsioon, siis peab arvestama, et neil endal on selles valdkonnas ligi 108 000 ettevõtet. Manzke sõnul on 55% neist väikeettevõtted, ühemehefirmad, mis Eesti partnereid nii väga ei huvitagi. Suuremaid firmasid on aga umbes 15 000 ja seal võiks huvi olla vastastikune. Reputatsioonist ainuüksi siiski ei piisa.

“Edu saavutamiseks on vaja selget ja veenvat esitlust, et tutvustada, mida Eesti ettevõttel pakkuda on,” tõdeb Manzke. Ta soovitab meie ettevõtetel Saksamaal n-ö road-show’sid korraldada. Manzke rõhutab aga, et ehkki IT-valdkonnas on emakeeleks justkui inglise keel, siis enda toote või teenuse tutvustamiseks tuleks kasutada siiski saksa keelt.

“Kohaletulek ja Saksamaal oma toote või teenuse tutvustamine on rangelt kohustuslik. Eriti näiteks andmeturbe valdkonnas, kus on vaja üles ehitada tõeliselt usalduslik suhe,” õpetab ta ning lisab, et eestlastel on alati võimalik pakkuda end välja ka kui koolitajat, ekspertide väljaõpetajat.

Eesti IT-ettevõte Helmes on Saksa klientidega kokku puutunud juba mõnda aega. Nende tiimijuht Tanel Saag toob välja, et sakslased hindavad enim täpsust, kvaliteeti ja avatud suhtlust. Väga olulised on ka organiseeritus ja paindlikkus.

“Saksamaa ettevõte on partnerina nõudlik. Nad on tulemusele orienteeritud ja neil on kõrged standardid,” ütleb Saag.

Enne sakslastega suhtluse alustamist peaks teadma, et seal võtavad asjad aega. Usaldus tuleb saavutada sihikindluse ja enese tõestamise kaudu. Alles siis saab suuri tegusid tegema hakata. Sakslast tuleb veenda, et just sinu innovaatiline lahendus on talle kõige parem. Faktid loevad.

“Üldjoontes on nii, et sakslane teab, mis talle meeldib. Ta ei usalda kohe ja peab end vahel ka natuke sinust paremaks. Kui oled aga projektide, töö ja tulemuse abil sakslase usalduse võitnud, siis nad arvestavad sinuga kui võrdse partneriga. Enamjaolt nad investeerivad sinusse pikemalt,” toob Saag välja.

Ta lisab veel, et kui sakslasele midagi ei meeldi, siis ta ütleb seda viisakalt ja valib kellegi teise. “Algul nad testivad sind ning kui suudad neile pakkuda üllatust ja rahulolu, siis oled nende pundis tehtud mees.”

“Kõigepealt tuleb luua tugevad personaalsed suhted ehk teha lobitööd, siis tuleb end tõestada ning kui sakslane on rahul, saabub lõpuks hetk, mil koostöö hakkab vilja kandma pikemalt kui aasta,” lõpetab Saag.

EAS pakub ettevõtetele järgmise viie aasta jooksul senisest suuremat tuge Saksamaa võimaluste avamiseks. Spetsiaalselt Saksamaa turule suunatud teenustega saab tutvuda siin: eas.ee/eksport-Saksamaale