Kiiresti arenev ja suurte plaanidega Eesti ettevõte otsib investoreid

Ettevõtte Rehvid Pluss OÜ viimaste aastate areng on olnud kadestamisväärne. Samasuguse või veelgi suurema kasvu jätkumiseks vajavad nad aga uusi investoreid.

“Raske südamega me seda teeme, kuid usume siiralt, et kui 10% ära anname, siis saadud raha abil kasvatame oma alles jääva osa väärtust kordades,” ütleb Rehvid Pluss OÜ juhatuse liige Kristjan Suurekivi. Mini­maalselt soovivad nad kaasata 400 000 eurot.

Rehvid Pluss algusaeg jääb 2007. aastasse, siis oli tegemist ühe mehe firmaga ning Suurekivi tegeles lisaks rehvimüügile ka teistel rinnetel. Selleks, et elu sees hoida. Nelja aasta pärast liitus motiveeritud osanikuna Indrek Kermon, keda võib pidada ka firma esimeseks investoriks. Pärast seda hakkas ettevõte mühinal kasvama.

Äripartnerid Indrek Kermon ja Kristjan Suurekivi  Foto: Rehvid Pluss OÜ

Ärimudel sai selgeks

Peagi tegeletigi rehvidega, nii müügi kui ka rehvivahetusega. Kristjani hoovist ning Indreku garaažist koliti peagi Peetris asuvasse majja. Juba enne avamist soovisid kohalikud tulla rehve ostma ja neid vahetama. Piirkonna elanikena teadsid Suurekivi ja Kermon hästi, et Rae valla elanikele on sellist teenust hädasti vaja.

“Saime siis ka teada, et kui me kliente juba rehvidega aitame, siis soovitakse meilt ka auto­hooldust,” meenutab Suure­kivi. Nii hakati ka seda võimekust endale kohe tekitama.

Mehed hakkasid käima messidel, nii kodu- kui välismaal. Nad külastasid rehvitehaseid ja otsisid koostööpartnereid. “Saime teada, mis selles maailmas toimub. Õpime veel tänagi, aga meil on väga selge pilt ees, kus me asume ja kuhu minna soovime,” ütleb Kermon.

Areng seisab raha taga

Viimastel aastatel on Rehvid Plussi käibekasv olnud tugev. 2018. aastal oli see 13%, kuid 2019. aastal on näha juba ligi 45protsendilist kasvu. Käive oli eelmisel aastal 5,2 miljonit eurot, tänase seisuga on see sel aastal juba ületatud, ehkki rehvi­vahetuse teine kõrgaeg aastas on alles poole peal.

“Nüüd olemegi kohas, kus otsime investorit. Me soovime rehvide ostul vahelülisid välja lükata, suhelda otse tootjatega. Lisaks on meil probleem, et me ei suuda lattu rehve nii palju ette varuda, kui palju ostetakse,” kurdab Kermon.

Vahelülide puhul käib rehvimaailmas asi nii, et kui sinu poolt ostetavad kogused on globaalses mõttes väikesed, siis sa otse tehastega väga jutule ei saagi. On mitmed vahendajad – Euroopa edasimüüja, piirkondlik edasimüüja ja siis veel riigi enda edasimüüja. Alles siis jõuab rehv Rehvid Plussi ja sealt edasi lõpptarbijale. “Piltlikult öeldes maksab rehv tehases 30 eurot ja meile jõuab juba 100 euroga,” näitlikustab Suurekivi. Selleks, et osta suuremaid koguseid korraga, ongi vaja lisarahastust. Kõik see tähendab aga ettevõttele suuremat marginaali ja võimsamat kasvumootorit.

Kannatlik investor

Ühirahastuse poole Rehvid Plussi omanikud täna ei vaata. Nad soovivad 1–4 investorit, kes soovi korral ka ise ettevõtte käekäigus kaasa räägiksid. Mini­maalne summa on 400 000 eurot, kui aga huvi on suurem, siis kaasatakse raha ka rohkem.

“Siis saame lihtsalt teha kohe näiteks 5–6aastase arenguhüppe. Selge on aga see, et investor peaks olema kannatlik ja pika vaatega. Me ei tee äppi, mida aasta pärast miljonid kasutavad. Meie areng on aeglasem. Samas on ka risk minimaalne,” selgitab Suurekivi.

Suured plaanid

Meeste plaanid on aga palju suuremad kui lihtsalt ost-müük-vahetus ja hooldus. Esimese visioonina hakkavad nad ise rehve välja andma private-lable’i alt. Nad loovad suve- ja talverehvide portfelli. Kaugem plaan ja unistus on aga hakata ise rehve tootma, just selliseid, mis nende kogemusele tuginedes ideaalsed oleksid. “Hiinas tehakse palju, aga tootearendust ei ole üldse. Meil on olemas võimalikud tehased, kus hakataks tootma meie mustri ja disainiga rehve. See neelab aga minimaalselt

4 000 000 eurot,” räägib Kermon. See unistus saab aga teoks aastate pärast ja just siis tekib investoritele tõenäoliselt võimalus ka oma osalus soovi korral rahaks teha, sest omanikud ei välista börsile minekut. Just selleks, et rahastada iseenda rehvide turule toomist – Bridgestone’i, Goodyeari ja teiste tegijatega võistlema asumist.

Selles suunas on hea liikuda, unistused ja eesmärgid peavad olema, ütleb Suurekivi. Seda kõike tuleb teha targalt tegutsedes aina suuremaks ja tugevamaks kasvades.

Uus nimi ja Eestist välja

Rehvid Pluss on Eestis arenenud justnimelt targalt, mitte tormakalt. Selle asemel, et katta Eesti töökodade ja müügipunktidega ja end sel moel ära lämmatada, on nad juba varakult pööranud tähelepanu IT-süsteemidele ja efektiivsusele. Kontori ja lao pool on suures osas automatiseeritud. See tähendab, et konkurentidest on nad palju tõhusamad. Tulevikku vaadates on see oluline edu võti.

Tänu edukale e-poele ollakse juba väga edukad ka Eestist väljas, eriti Soomes. “Tahame rahvusvaheliseks saada,” ütleb Suurekivi ilma eestlastele omase tagasihoidlikkuseta. Kuid enne on neil plaanis koduturul ehk Eestis ja Soomes oluliselt suuremaks kasvada. Tallinnas otsivadki nad täna sobivaid kohti, kus rehve müüa ning autoga seotud teenuseid pakkuda. Järgmisel aastal on soov avada füüsiline pood-töökoda ka Soomes.

Selleks, et Eestist välja minna ning ka kodukamaral selgemalt näidata, et tegu ei ole enam ammu pelgalt rehvifirmaga, on käimas ka ettevõtte nime muutmise protsess. Ligi 20 varianti on veel laual ning kaasatud on professionaalne partner.

Rehviäris tulevad muutused

Kristjan Suurekivi on veendunud, et nii Eestis kui ka tõenäoliselt lähiriikides toovad lähiaastad kaasa olulise korrastumise turul. Väiksemad tegijad kaovad. Rehvi müüjad seetõttu, et oma väiksuse tõttu põrkuvad nad justnimelt pikkade ahelatega, mis nende enda marginaali väga õhukeseks nüsivad. Rehvivahetajad on aga hädas sesoonsuse tõttu – rehve vahetatakse teadagi kaks korda aastas.

Suuremaid tegijaid on nii Eestis kui ka välisturgudel. Soomes on aga turg Eestist oluliselt suurem. See ületab isegi umbes 5-kordset rahvaarvu vahet. Miks? Seetõttu, et soomlased vahetavad rehve tihemini, neil on kombeks olla eriti hoolsad ja nad hindavad värskeid rehve.

“Oleme aastatepikkuse töö tulemusel märganud, et maailmas ei ole siiani osatud teha rehvi- ja autoremondi äris tugevat frantsiisi. Sellist, kus ei ole lihtsalt, et osta minult rehvid ja müü maha, vaid sellist, kus on olemas selge kontseptsioon. Oleme palju õppinud ja tahaks enda kogemusi ja praktikaid viia ka teistele turgudele,” räägib Suurekivi.

Tahavad teha

Suurekivi ja Kermon põlevad soovist ettevõtet edasi arendada. Nad ei saa aga täna nii palju rehve sisse osta, kui palju nad müüa suudaks. Kui laost saab mõni rehvimõõt otsa, siis võid kuid oodata enne, kui saad järgmise koguse. Ambitsioonidele on jalgu jäänud just see, et suured rahasummad tuleb pidevalt laovarude alla kinni panna. Rahavoogude juhtimine on seega väga keeruline matemaatika.

Eesti ja Soome turgudel on areneda palju. Samamoodi Lätis, Leedus ja Rootsis. E-müük neis riikides juba toimib, kodulehed on vastavates keeltes olemas. Plaan on jõuda ka füüsiliste müügi- ja teenusekohtadeni. Eestis on lisaks Peetri teeninduskohale juba laienetud ka Tartusse, Pärnusse ja Viljandisse. Eesmärk on jõuda Narva ja Kuressaarde ning pealinnas avada kaks teeninduskohta. Jaeklientide arv kasvab neil igal aastal tuhandetes.

Rehvid Plussi oluline pool on ka hulgiäri, just seetõttu on nad ka mitmete rehvibrändide ainu­esindajad Eestis.

“Meie eesmärk on olla igal aastal eelnevaga võrreldes suurem ja tugevam. Lähiaastatel plaanime saada Eesti suurimaks tegijaks nii rehvimüügi kui ka -vahetuse valdkonnas. Me võiksime juba täna investeerimise asemel kasumit välja võtta, aga meie visioon on tugevalt edasi minna. Saada kordades suuremaks,” ütleb Kermon lõpetuseks.

Vaata ka rehvidpluss.com

Küsimuste korral võtke ühendust telefonil 56 666 409 või kirjutage kristjan@rehvidpluss.com

Hetkel kuum